Eile õhtul käisime kinos. Kuna midagi väga meelepärast ei tulnud ja Simpsoneid eile veel vaatama ei saanud minna, siis tuli valida midagi välja nende erinevate mitte just kõige paremate filmide hulgast. Sedakorda siis sai otsustatud minna vaatama Visa hinge. Kuna minule meeldivad rohkem komöödiad ja armastusfilmid, siis see film oli totaalselt erinev. Mulle kohe ei meeldi, kui suurem osa filmist tuleb jälgida mingit jaburat ja ebaloomulikku "madinat". Kohati läks ikka asi ülimalt ebareaalseks ja nõmedaks.
Aga lõpp oli ilus, kui kaks inimest armusid... Midagi kohe mulle.
Nüüd aga ootab ees juba homme taaskord kino ots. Siis aga juba Simpsonite pere tegemistega tutvuse tegemine.
7/31/2007
7/25/2007
Auto
Miskipärast on meie majas viimasel ajal olnud nii, et kui vaja autoga midagi teha, siis Wiki on kusagil maailma avarustes ja kohustused minu täita. Nii läks ka seekordse korralise hooldusega.
Kui mõelda viimaste autoga seotud toimetuste peale, siis eelmine aasta, kui ta oli Pakistanis, jamasin mina uute kummide vahetamisega. Alles see oli, kui pooltelje vahetus oli minu teha jne. Neid kordi on igatahes juba üsna palju olnud. Täna juba teist korda küsiti Auseris, et kas auto omanik on vahetunud ;) Huvitav küll, milleks sellised küsimused...
Sport
Viimased paar kuud on möödunud mõnusas spordirütmis. Et sportimine oleks lõbusam ja mitmekülgsem, olen enda jaoks pannud paika teatava kava. Ühel päeval sõidan ratast, siis rullitan, sellele järgneb kepikõnd Nõmme suusaradadel ja seejärel olen teinud vaba päeva. Mõnikord läheb see järjekord küll sassi, kuna ilmataat seab teatavad takistused, sest rullidele pole hea märjaks saada, kuna ma ei viitsi hakata laagreid pärast hooldama.
Aga üldjuhul võib selle kavaga rahule jääda. Ja nüüd on hakanud peas tiksuma ka mõte selle üle, et peaks sisse tooma ka vahepeale kuhugi jooksu. Seniks aga, kui ma pole veel suutnud otsustada, mis järjekorras midagi teha, jätkan vana kava järgi ;)
Aga üldjuhul võib selle kavaga rahule jääda. Ja nüüd on hakanud peas tiksuma ka mõte selle üle, et peaks sisse tooma ka vahepeale kuhugi jooksu. Seniks aga, kui ma pole veel suutnud otsustada, mis järjekorras midagi teha, jätkan vana kava järgi ;)
7/24/2007
24.juuli
Täna, 24.juuli, on nimepäev Kristiinal, Kristinal, Kristinil, Kristal, Kristil, Kristelil, Kerstil, Kerstinil, Ristal, Ristel ja KIRSTIL. Seega head nimepäeva Teile kõigile, eriti aga kõikidele KIRSTIDELE.
7/19/2007
HIRM
Eile õhtul, kui läksin oma koeraga tegema õhtust jalutuskäiku, siis sain ma kogeda suurt HIRMU. Ja just nimelt seda kõige suuremas tähenduses. Mul pole vist päris tükk-tükk aega nii suurt HIRMU olnud, nagu seda oli eile õhtul.
Läksin mina koeraga väiksele õhtusele tiirule, kui ootamatult maja nurgatagant tuli välja suur Pitbull terjer (kirjapilt peaks vist selline olema). Ja kus siis läks jamaks. Naine, kes selle koeraga jalutas, ei suutnud koera kinni hoida. Mina siis muudkui karjusin, et ärge tulge, sest ma nägin, et tegemist isase koeraga ja tavaliselt ei ole Morrisel nendega just hea läbisaamine. Ja lisaks sellele teadsin, et tegemist väga tigeda koeraga, kuna ka tõug juba selline. Üldse isased ei saa teiste isastega hästi läbi. Nii juhtus ka seekord... Lõpuks komistasin mina põgenemise käigus, nii et põlv lõhki ja siis see "mutt" lendas lausa kõhuli teepeale. Ja see koer lõrises nii et vähe polnud, Morrise tagumikust oli puudu loetud cm-id, et mitte öelda mm-id. Ja ma tundsin ikka kohutavat hirmu. Õnneks aga hoidis see naine koera rihmast nii kõvasti kinni, et mul õnnestus jooksu saada, ilma et midagi hullu oleks juhtunud.
Kui sain trepikoja uksest sisse, siis olin jumalale tänulik, et seekord läks õnneks. Läksime siis Gerdiga asja uurima ja selgus, et see naine oli nii purjus kui purjus. Trepikoja ukse lahtisaamisega olid tõsised raskused. Kui olime veendunud, et ta läks tuppa, siis võtsime Morrise ja läksime lõpetamata hädasid tegema. Tagasi tulles aga avastasime jälle, et see naine oli taas õues. Sedakorda aga kõhuli meie maja kõrval oleval kruusateel. Ja siis sai alguse taaskord põgenemisoperatsioon.
Õudne on vaadata, kui inimene end nii purju joob. Taaskord ärkas minus viha purjus inimeste vastu. Ja seekord lisaks sellele oli natukene kahju ka koerast, et temaga nii käitutakse. Milles tema süüdi on.
Viimasel aja on kuidagi tihti olnud kriistilisi hetki seoses teiste koertega. Ei tea millest see tuleb. Üks põhjus on ka muidugi selles, et Morris näitab oma võimu, aga samas on enamus olukorrad olnud sellised, kus Morris on kinni. Erandiks muidugi eilne juhus, aga siis ei olnud ka probleem selles, et mina ei oleks saanud oma koera kantseldamisega hakkama. Aga tihti ongi nii, et sina võid ju kõik hästi teha, aga ega see ei tähenda seda, et kõik on hästi.
Igatahes on millele mõelda.
Ja õppetunniks kah.
Läksin mina koeraga väiksele õhtusele tiirule, kui ootamatult maja nurgatagant tuli välja suur Pitbull terjer (kirjapilt peaks vist selline olema). Ja kus siis läks jamaks. Naine, kes selle koeraga jalutas, ei suutnud koera kinni hoida. Mina siis muudkui karjusin, et ärge tulge, sest ma nägin, et tegemist isase koeraga ja tavaliselt ei ole Morrisel nendega just hea läbisaamine. Ja lisaks sellele teadsin, et tegemist väga tigeda koeraga, kuna ka tõug juba selline. Üldse isased ei saa teiste isastega hästi läbi. Nii juhtus ka seekord... Lõpuks komistasin mina põgenemise käigus, nii et põlv lõhki ja siis see "mutt" lendas lausa kõhuli teepeale. Ja see koer lõrises nii et vähe polnud, Morrise tagumikust oli puudu loetud cm-id, et mitte öelda mm-id. Ja ma tundsin ikka kohutavat hirmu. Õnneks aga hoidis see naine koera rihmast nii kõvasti kinni, et mul õnnestus jooksu saada, ilma et midagi hullu oleks juhtunud.
Kui sain trepikoja uksest sisse, siis olin jumalale tänulik, et seekord läks õnneks. Läksime siis Gerdiga asja uurima ja selgus, et see naine oli nii purjus kui purjus. Trepikoja ukse lahtisaamisega olid tõsised raskused. Kui olime veendunud, et ta läks tuppa, siis võtsime Morrise ja läksime lõpetamata hädasid tegema. Tagasi tulles aga avastasime jälle, et see naine oli taas õues. Sedakorda aga kõhuli meie maja kõrval oleval kruusateel. Ja siis sai alguse taaskord põgenemisoperatsioon.
Õudne on vaadata, kui inimene end nii purju joob. Taaskord ärkas minus viha purjus inimeste vastu. Ja seekord lisaks sellele oli natukene kahju ka koerast, et temaga nii käitutakse. Milles tema süüdi on.
Viimasel aja on kuidagi tihti olnud kriistilisi hetki seoses teiste koertega. Ei tea millest see tuleb. Üks põhjus on ka muidugi selles, et Morris näitab oma võimu, aga samas on enamus olukorrad olnud sellised, kus Morris on kinni. Erandiks muidugi eilne juhus, aga siis ei olnud ka probleem selles, et mina ei oleks saanud oma koera kantseldamisega hakkama. Aga tihti ongi nii, et sina võid ju kõik hästi teha, aga ega see ei tähenda seda, et kõik on hästi.
Igatahes on millele mõelda.
Ja õppetunniks kah.
7/17/2007
Ilusad suvepäevad
Nagu arvata võis, siis minu kaks esimest tööpäeva peale puhkust on ilusamad, kui eales varem. Minu kahenädalase puhkuse jooksul oli selliseid päevi vaid paar. Aga noh, mis siin ikka halada, ega see olukorda paremaks ei tee. Keegi peab ju ka raha teenima ja tööd tegema ;)
Peale puhkust oli üsna keeruline taaskord saada töö- ja igapäevarütmi tagasi.
Tagantjärele vaadates võis puhkusega igati rahule jääda. Sai selle lühikese aja jooksul ära käidud nii Saare-, Muhu-, Pärnu-, Järva- kui Harjumaal. Kas pole mitte palju? Kusjuures kogu puhkuse ajal olin Tallinnas vaid mõned päevad! Hea vaheldus. Kahju oli vaid kõige rohkem sellest, et oma väikses ja vaikses maakodus sai nii vähe oldud ja ega suurt asjalikku ja märkimisväärset tehtud ei saanud.
Ahjaa, seekord ootas meid seal maakodus ees üllatus. Nimelt oli meie talus koha sisse võtnud 2 kassipoega. Jääb üle loota, et nad ikka leiavad tagasitee oma päriskoju. Lootus on, sest ilmselt nad polnud meie talus sündinud vaid olid hiljem sinna sattunud. Põhjus nii arvata seiseneb selles, et neil olid kõhud täis ja mängisid rõõmsalt ja julgelt õuepeal. Isegi Morrisega tahtsid sõprust luua.
Peale puhkust oli üsna keeruline taaskord saada töö- ja igapäevarütmi tagasi.
Tagantjärele vaadates võis puhkusega igati rahule jääda. Sai selle lühikese aja jooksul ära käidud nii Saare-, Muhu-, Pärnu-, Järva- kui Harjumaal. Kas pole mitte palju? Kusjuures kogu puhkuse ajal olin Tallinnas vaid mõned päevad! Hea vaheldus. Kahju oli vaid kõige rohkem sellest, et oma väikses ja vaikses maakodus sai nii vähe oldud ja ega suurt asjalikku ja märkimisväärset tehtud ei saanud.
Ahjaa, seekord ootas meid seal maakodus ees üllatus. Nimelt oli meie talus koha sisse võtnud 2 kassipoega. Jääb üle loota, et nad ikka leiavad tagasitee oma päriskoju. Lootus on, sest ilmselt nad polnud meie talus sündinud vaid olid hiljem sinna sattunud. Põhjus nii arvata seiseneb selles, et neil olid kõhud täis ja mängisid rõõmsalt ja julgelt õuepeal. Isegi Morrisega tahtsid sõprust luua.
Järvamaal olles õnnetus mul teha ka palju ilusaid pilte. Üheks huvitavamaks saagiks võib pidada siilipoiste pildile saamist.
Puhkus lõppes aga Kiruvere muinaslaagri külastuse ja laupäevase restoraniõhtuga Tallinna vanalinnas. Päris vahva oli.
Puhkus lõppes aga Kiruvere muinaslaagri külastuse ja laupäevase restoraniõhtuga Tallinna vanalinnas. Päris vahva oli.
7/04/2007
Puhkus Saaremaal
30.juuni kuni 4.juuli olime kogu oma kängiga Saaremaal Tehumardil puhkamas. Kahel päeval sai käidud rannas, niisama magatud ja ennast hästi tuntud. Hea oli mõelda, et midagi ei ole vaja kella peale teha. Traditsiooniline suitsulesta söömine sai ka loomulikult tehtud. Oli väga mõnus ja kosutav puhkus. Eriti kui mõelda sellele, et sel suvel saan puhata kõigest 2 nädalat.
Subscribe to:
Posts (Atom)
