Eile õhtul, kui läksin oma koeraga tegema õhtust jalutuskäiku, siis sain ma kogeda suurt HIRMU. Ja just nimelt seda kõige suuremas tähenduses. Mul pole vist päris tükk-tükk aega nii suurt HIRMU olnud, nagu seda oli eile õhtul.
Läksin mina koeraga väiksele õhtusele tiirule, kui ootamatult maja nurgatagant tuli välja suur Pitbull terjer (kirjapilt peaks vist selline olema). Ja kus siis läks jamaks. Naine, kes selle koeraga jalutas, ei suutnud koera kinni hoida. Mina siis muudkui karjusin, et ärge tulge, sest ma nägin, et tegemist isase koeraga ja tavaliselt ei ole Morrisel nendega just hea läbisaamine. Ja lisaks sellele teadsin, et tegemist väga tigeda koeraga, kuna ka tõug juba selline. Üldse isased ei saa teiste isastega hästi läbi. Nii juhtus ka seekord... Lõpuks komistasin mina põgenemise käigus, nii et põlv lõhki ja siis see "mutt" lendas lausa kõhuli teepeale. Ja see koer lõrises nii et vähe polnud, Morrise tagumikust oli puudu loetud cm-id, et mitte öelda mm-id. Ja ma tundsin ikka kohutavat hirmu. Õnneks aga hoidis see naine koera rihmast nii kõvasti kinni, et mul õnnestus jooksu saada, ilma et midagi hullu oleks juhtunud.
Kui sain trepikoja uksest sisse, siis olin jumalale tänulik, et seekord läks õnneks. Läksime siis Gerdiga asja uurima ja selgus, et see naine oli nii purjus kui purjus. Trepikoja ukse lahtisaamisega olid tõsised raskused. Kui olime veendunud, et ta läks tuppa, siis võtsime Morrise ja läksime lõpetamata hädasid tegema. Tagasi tulles aga avastasime jälle, et see naine oli taas õues. Sedakorda aga kõhuli meie maja kõrval oleval kruusateel. Ja siis sai alguse taaskord põgenemisoperatsioon.
Õudne on vaadata, kui inimene end nii purju joob. Taaskord ärkas minus viha purjus inimeste vastu. Ja seekord lisaks sellele oli natukene kahju ka koerast, et temaga nii käitutakse. Milles tema süüdi on.
Viimasel aja on kuidagi tihti olnud kriistilisi hetki seoses teiste koertega. Ei tea millest see tuleb. Üks põhjus on ka muidugi selles, et Morris näitab oma võimu, aga samas on enamus olukorrad olnud sellised, kus Morris on kinni. Erandiks muidugi eilne juhus, aga siis ei olnud ka probleem selles, et mina ei oleks saanud oma koera kantseldamisega hakkama. Aga tihti ongi nii, et sina võid ju kõik hästi teha, aga ega see ei tähenda seda, et kõik on hästi.
Igatahes on millele mõelda.
Ja õppetunniks kah.
Läksin mina koeraga väiksele õhtusele tiirule, kui ootamatult maja nurgatagant tuli välja suur Pitbull terjer (kirjapilt peaks vist selline olema). Ja kus siis läks jamaks. Naine, kes selle koeraga jalutas, ei suutnud koera kinni hoida. Mina siis muudkui karjusin, et ärge tulge, sest ma nägin, et tegemist isase koeraga ja tavaliselt ei ole Morrisel nendega just hea läbisaamine. Ja lisaks sellele teadsin, et tegemist väga tigeda koeraga, kuna ka tõug juba selline. Üldse isased ei saa teiste isastega hästi läbi. Nii juhtus ka seekord... Lõpuks komistasin mina põgenemise käigus, nii et põlv lõhki ja siis see "mutt" lendas lausa kõhuli teepeale. Ja see koer lõrises nii et vähe polnud, Morrise tagumikust oli puudu loetud cm-id, et mitte öelda mm-id. Ja ma tundsin ikka kohutavat hirmu. Õnneks aga hoidis see naine koera rihmast nii kõvasti kinni, et mul õnnestus jooksu saada, ilma et midagi hullu oleks juhtunud.
Kui sain trepikoja uksest sisse, siis olin jumalale tänulik, et seekord läks õnneks. Läksime siis Gerdiga asja uurima ja selgus, et see naine oli nii purjus kui purjus. Trepikoja ukse lahtisaamisega olid tõsised raskused. Kui olime veendunud, et ta läks tuppa, siis võtsime Morrise ja läksime lõpetamata hädasid tegema. Tagasi tulles aga avastasime jälle, et see naine oli taas õues. Sedakorda aga kõhuli meie maja kõrval oleval kruusateel. Ja siis sai alguse taaskord põgenemisoperatsioon.
Õudne on vaadata, kui inimene end nii purju joob. Taaskord ärkas minus viha purjus inimeste vastu. Ja seekord lisaks sellele oli natukene kahju ka koerast, et temaga nii käitutakse. Milles tema süüdi on.
Viimasel aja on kuidagi tihti olnud kriistilisi hetki seoses teiste koertega. Ei tea millest see tuleb. Üks põhjus on ka muidugi selles, et Morris näitab oma võimu, aga samas on enamus olukorrad olnud sellised, kus Morris on kinni. Erandiks muidugi eilne juhus, aga siis ei olnud ka probleem selles, et mina ei oleks saanud oma koera kantseldamisega hakkama. Aga tihti ongi nii, et sina võid ju kõik hästi teha, aga ega see ei tähenda seda, et kõik on hästi.
Igatahes on millele mõelda.
Ja õppetunniks kah.
No comments:
Post a Comment