aeg

Viimasel ajal on hakanud järjest rohkem puudust olema ajast. Pidev sõna, nii enda kui ka kõigi teiste suus on väljend "aega ei ole" või siis "koguaeg on kiire ja ei jõua". See pidev ajapuudus on pannud mind selle üle mõtlema. Põhjuseks ilmselt ka see, et tajun ka järjest enam, et tõepoolest ajast on puudu. Ei jõua kõiki neid asju teha, mida tahaks ja oleks vaja teha.
Näiteks sellel nädalal üle väga pika aja leidsin ma aega, mis sobis ka juuksurile ja käisin korrastasin oma soengut. Kuigi, kui see päev käes oli, siis tundus mulle, et tegemist oli taaskord ühe kiireima ja halvima päevaga, kuna kõik asjad olid üksteise otsas.
See nädalalõpp üle väga pika aja olen liikumas Järvamaale, et teha natukene maatööd vanemate talus. Ja ilmselt on tegemist ka ühe üsna ajaloolise hetkega, kui kõik talutüdrukud on üheaegselt väisamas vanemaid ;) Vahepeal hakkasid tekkima juba süümepiinad, kuna lihtsalt ei olnud aega saanud, et see sõit ette võtta. Ilmset on üheks suureks takistuseks saanud ka see, et nüüd on meil ju oma maakodu, kus ka jõudumööda käime tööd tegemas ja vabad hetked kaovad sinna.

Hea on mõelda selle peale, et kaua planeeritud ja ajapuuduse taha takerdunud asjad saavad lõpuks tehtud!