TETRA

Öö oli täis seiklusi. Õhtul jätsime akna lahti, sest tuba oli palav. Poole öö peal oli aknast kuulda kõva kisa, mis kostus tänavalt tuppa ja Ülle ärgas üles ning küsis, et kas venelased on akna taga. Selline üsna naljakas lugu, isegi kaugel maal ei anna nad rahu.
Päevale läksime vastu kohe rõõmsamatena, sest õhtul ootas ees ju kodutee ja paistis lõpp sellele meeletule sõitmisele ning kodust eemalolemisele. Vähemalt mõneks ajaks.

Jyväskylä

Jälle Soome minek. Seekord siis sihtkohaks Jyväskylä. Hommik algas varakult, kell 6.15 startis juba lennuk, mis tähendas, et enne kella 4 olin juba üleval. Eelmisest Soome nädalast olin aga nii väsinud, et ei tahtnud mitte mõeldagi taaskord Soome mineku peale. Kui ükskord olime kohal ja pidime klassi laudade taha istuma, siis see oli ikka tõsine katsumus küll. Silmad vajusid kõigil vägisi kinni ja muudkui olid suud pärani.
Õnneks aga sai päev kiiresti läbi ja liikusime hotelli. Toas olime koos Üllega. Algul plaanisime magada paar tundi, aga nii põnev oli juttu ajada ja lõpuks ilma silmi kinni saamata kella poole kaheksa ajal otsustasime, et peab minema midagi sööma. Tegime linnas väikse tiiru ja lõpuks maandusime selle sama hotelli all restoranis. Söögiks otsustasime võtta pizza ja kõrvale jõime kumbki 2 pokaali veini. Oli päris ilus lõpp sellisele üsna raskele ja pikale päevale.

Raske nädal möödas

Eelmine nädal oli ootamatult raske ja pikk. Nädala lõpuks olin omadega nii läbi, et pidin lausa kokku varisema. Kõige hullem oli see, et selline igapäevane sõitmine tekitas minus merehaiguse. Merel ei olnud nagu suurt vigagi, loksus rahulikult ja ei ajanud südant pahaks. Küll aga maapeal hakkas kolmandal päeval nii meeletult kõikuma, et kolmapäeval lõunalauas hakkas mulle tunduma, et kohe kukun toolilt maha ja klaas laual libiseb teise laua otsa. See oli ikka üsna vastik tunne. Ja seda juhtus ka neljapäeval ja reedel. Ja need pikad päevad olid teinud sellise töö meiega ära, et pealelõunased ajad, mil kõht ka veel täis oli, tuli meeletult pingutada, et saada kõikidest asjadest aru.

Aga kogu see suur vaev tasus ära, sest mul on nüüd kokku kolm erinevalt raadiosidealast sertifikaati.

Ja siinkohal tuleb ära mainida, et juba esmaspäeva varahommikul asun uuesti teele, et minna taaskord Soome, seekord siis Jyväskyllä. Meie õnneks liigume nüüd aga lennukiga ja iga päev ei pea koju tulema, vaid saame rahulikult ja kaua hotellis magada.

SHOW MUST GO ON...

Nüüd see suur seiklus siis algab. Kahe tunni pärast, kell 8.00 väljub laev. Ja ees on ootamas suured seiklused. Kõige selle keerulise nädala juures tuleb osata näha ka positiivset ja see on asjaolu, et saan iga öösel oma kodus, oma voodis ja Wiki kaisus magada.

Asjad, mis on võimalikud ainult Eesti riigis

Täna olin siis teist päeva koolitusel, mis jätkub uuel nädalal Soomes. Iseenesest on kõik väga lihtne, justkui ainult väike suts üle lahe ja korras. Tänana päev aga tõi selliseid üllatusi, mida ei oleks isegi kõige halvemas unenäos oodanud. Selgus, et meil on võimalus terve järgmine nädal käia Soomes kursuses selliselt, et ööd veedame kodus. Jah, ka mulle on see natukene uskumatu, hoolimata sellest, et Helsingi on vaid ca 80 km Tallinnast. Ja nii me siis sõidamegi hommikul laevaga Soome ja õhtul 19.30 laevaga tagasi koju, et magada uinak ja ärgata varakult, et juba kell 8.00 loksuda tagasi. Selge mõistus ilmselt tõrgub seda kõike uskuma aga jah, paraku on selles kõiges süüdi saabuv Eurovisioon, mille eufoorias on kõik Helsingi hotellid juba broneeritud. Usun, et a´la 1000 euro eest võib - olla oleks kuskil võimalik ööbida, aga no ega meid ometi nii luks tingimustesse ei seata sisse;)

Igal - juhul ma julgen öelda, et meil tuleb tunduvalt karmim nädal, kui eelnevalt olin prognoosinud ;)

Linnuristipäev

Tänasest algas pihta siis meie pere suur seikluste rada. Hommikul viisin Wiki lennujaama, sest ta läks Rootsi. Minul aga algas eile mainitud kursus, mis esimesed kaks päeva (täna ja homme) toimuvad Eestis.

Kui tänane päev lõppes, siis hakkasin uurima, kaugel mu Soome reisi piletid ja hotelli asi on. Selgus kurb tõsiasi, et laevapiletid on küll olemas aga hotelli ei ole ja leidmine on ka ülimalt keeruline, sest üllatus-üllatus, tulemas on Eurovisioon ja kõik Helsingi hotellid on kinni. Mul tuleb esmaspäeva hommikul startida Soome poole, aga praegu ma veel ei tea, kus ma elan selle nädala aega.

Kiirete aegade ootel

Viimasel ajal on aeg hakanud väga kiirelt minema, et mitte öelda, et lausa lippab teine käest...
Eile õhtul istusime peale väsitavat ja töist päeva Wikiga maha, võtsime kalendrid ette ja hakkasime tegema linnukesi, millal me see kuu siis saame ka koos olla. Üllatus oli endilegi väga suur, sest selgus, et päevi mil me näeme on vähem kui päevi, mil me ei näe.
Sedapuhku olen siis mina selleks kurjajuureks, st osapooleks kes on rohkem kodust ära. Siinkohal tahaksin rõhutada eriliselt sõna rohkem, sest ka Wiki on ära.
Nimelt ootab mind ees mammutpikkusega koolitus, mis algab juba homme Tallinnas ja jätkub uuest nädalast Soomes. Ilmselt, kui ma ütlen koolituse nime, siis see ütleb vähestele miskit. Aga minust peaks orienteeruvalt jaanipäevaks saama Eestis üks vähestest uue operatiivraadioside spetsialistide ja spetsialist mitte niivõrd tehnilise poole pealt, kuivõrd selle poole pealt, mis puudutab kasutajaid. Ja siit võib teha kohe ühe väikese järelduse, et see maikuu on alles asja algus, sest hiljem tuleb mul hakata mööda Eestit ringi sõitma ja muudkui koolitada inimesi, kes oma igapäevases töös kasutab raadiojaama.
Tõotavad tulla põnevad, aga kindasti ka väga rasked ajad, sest see kõik toimub ju inglise keeles.
Püüan vastu pidada ja rasketel hetkedel mõelda taaskord Wiki õpetlikule lausele - kõik mis ei tapa, teeb tugevaks.