Elistvere loomapark

Täna külastasime Elistvere loomaparki. Olen seal küll ka varem käinud, aga iga kord on olnud erinev aastaaeg ja seetõttu ka siis seal olemine erinev. Seekord läksime üle järve paadiga ja oli väga mõnus. Nägime erinevaid loomi-linde ja nautisime niisama ilusat suveilma. Ja hirve polnud ma ka varem nii lähedalt näinud.

SIMPSONID

Nüüd sai siis ka minul Simpsonite film vaadatud. Olin "sunnitud" seda tegema, kuna Wiki on tõsine fänn ja tahtis, et koos seda vaataks. Minu rõõm oli suur, kui sain teada, et film kestab 1h ja 27 minutit. Sest viimati, kui ma kohustuslikus korras käisin kinos, siis oli tegemist "Sõrmuste isanda" kõikide osadega, kestvusega a´4 TUNDI! Nii et seekord käis asi kiirelt.
Ma kohati kohe ehmusin ära, kui saalitäis rahvast kõva häälega naerma pahavatasid ja tundsin, et ma olen vist ainus inimene selles saalis, kes ei istu seal omal algatusel.
Aga nüüd on see siis möödas.

Visa hing 4

Eile õhtul käisime kinos. Kuna midagi väga meelepärast ei tulnud ja Simpsoneid eile veel vaatama ei saanud minna, siis tuli valida midagi välja nende erinevate mitte just kõige paremate filmide hulgast. Sedakorda siis sai otsustatud minna vaatama Visa hinge. Kuna minule meeldivad rohkem komöödiad ja armastusfilmid, siis see film oli totaalselt erinev. Mulle kohe ei meeldi, kui suurem osa filmist tuleb jälgida mingit jaburat ja ebaloomulikku "madinat". Kohati läks ikka asi ülimalt ebareaalseks ja nõmedaks.
Aga lõpp oli ilus, kui kaks inimest armusid... Midagi kohe mulle.
Nüüd aga ootab ees juba homme taaskord kino ots. Siis aga juba Simpsonite pere tegemistega tutvuse tegemine.

Auto

Miskipärast on meie majas viimasel ajal olnud nii, et kui vaja autoga midagi teha, siis Wiki on kusagil maailma avarustes ja kohustused minu täita. Nii läks ka seekordse korralise hooldusega.

Kui mõelda viimaste autoga seotud toimetuste peale, siis eelmine aasta, kui ta oli Pakistanis, jamasin mina uute kummide vahetamisega. Alles see oli, kui pooltelje vahetus oli minu teha jne. Neid kordi on igatahes juba üsna palju olnud. Täna juba teist korda küsiti Auseris, et kas auto omanik on vahetunud ;) Huvitav küll, milleks sellised küsimused...

Sport

Viimased paar kuud on möödunud mõnusas spordirütmis. Et sportimine oleks lõbusam ja mitmekülgsem, olen enda jaoks pannud paika teatava kava. Ühel päeval sõidan ratast, siis rullitan, sellele järgneb kepikõnd Nõmme suusaradadel ja seejärel olen teinud vaba päeva. Mõnikord läheb see järjekord küll sassi, kuna ilmataat seab teatavad takistused, sest rullidele pole hea märjaks saada, kuna ma ei viitsi hakata laagreid pärast hooldama.
Aga üldjuhul võib selle kavaga rahule jääda. Ja nüüd on hakanud peas tiksuma ka mõte selle üle, et peaks sisse tooma ka vahepeale kuhugi jooksu. Seniks aga, kui ma pole veel suutnud otsustada, mis järjekorras midagi teha, jätkan vana kava järgi ;)

24.juuli

Täna, 24.juuli, on nimepäev Kristiinal, Kristinal, Kristinil, Kristal, Kristil, Kristelil, Kerstil, Kerstinil, Ristal, Ristel ja KIRSTIL. Seega head nimepäeva Teile kõigile, eriti aga kõikidele KIRSTIDELE.

HIRM

Eile õhtul, kui läksin oma koeraga tegema õhtust jalutuskäiku, siis sain ma kogeda suurt HIRMU. Ja just nimelt seda kõige suuremas tähenduses. Mul pole vist päris tükk-tükk aega nii suurt HIRMU olnud, nagu seda oli eile õhtul.
Läksin mina koeraga väiksele õhtusele tiirule, kui ootamatult maja nurgatagant tuli välja suur Pitbull terjer (kirjapilt peaks vist selline olema). Ja kus siis läks jamaks. Naine, kes selle koeraga jalutas, ei suutnud koera kinni hoida. Mina siis muudkui karjusin, et ärge tulge, sest ma nägin, et tegemist isase koeraga ja tavaliselt ei ole Morrisel nendega just hea läbisaamine. Ja lisaks sellele teadsin, et tegemist väga tigeda koeraga, kuna ka tõug juba selline. Üldse isased ei saa teiste isastega hästi läbi. Nii juhtus ka seekord... Lõpuks komistasin mina põgenemise käigus, nii et põlv lõhki ja siis see "mutt" lendas lausa kõhuli teepeale. Ja see koer lõrises nii et vähe polnud, Morrise tagumikust oli puudu loetud cm-id, et mitte öelda mm-id. Ja ma tundsin ikka kohutavat hirmu. Õnneks aga hoidis see naine koera rihmast nii kõvasti kinni, et mul õnnestus jooksu saada, ilma et midagi hullu oleks juhtunud.
Kui sain trepikoja uksest sisse, siis olin jumalale tänulik, et seekord läks õnneks. Läksime siis Gerdiga asja uurima ja selgus, et see naine oli nii purjus kui purjus. Trepikoja ukse lahtisaamisega olid tõsised raskused. Kui olime veendunud, et ta läks tuppa, siis võtsime Morrise ja läksime lõpetamata hädasid tegema. Tagasi tulles aga avastasime jälle, et see naine oli taas õues. Sedakorda aga kõhuli meie maja kõrval oleval kruusateel. Ja siis sai alguse taaskord põgenemisoperatsioon.
Õudne on vaadata, kui inimene end nii purju joob. Taaskord ärkas minus viha purjus inimeste vastu. Ja seekord lisaks sellele oli natukene kahju ka koerast, et temaga nii käitutakse. Milles tema süüdi on.

Viimasel aja on kuidagi tihti olnud kriistilisi hetki seoses teiste koertega. Ei tea millest see tuleb. Üks põhjus on ka muidugi selles, et Morris näitab oma võimu, aga samas on enamus olukorrad olnud sellised, kus Morris on kinni. Erandiks muidugi eilne juhus, aga siis ei olnud ka probleem selles, et mina ei oleks saanud oma koera kantseldamisega hakkama. Aga tihti ongi nii, et sina võid ju kõik hästi teha, aga ega see ei tähenda seda, et kõik on hästi.

Igatahes on millele mõelda.
Ja õppetunniks kah.