Täna, 8.märtsil, toimus lisaks Naistepäevale veel ka väike koosistumine minu töölt lahkumise puhul. Ootasin muidugi hoopis suuremat hulka inimesi, aga minu kurvastuseks tulid kohale ikka ja jälle need kolledži professorid, kes igal tähtpäeval kohal ja vaid mõned kutsutud väljastpoolt meie kolledžit. Tänud neile, kes leidsid aega ja astusid läbi. Kuna ma olin arvestanud hoopis suurema hulga inimestega, siis jäi mul väga palju nänni üle. Oleks võinud vabalt ühe koogi vähem osta, aga kust ma pidin seda teadma.
Meenutuseks kolleegide poolt kingiti ka kaks raamatut, tegemist justkui vihjega, et oleks aeg hakata lugemisse tõsisemalt suhtuma. Pean siinkohal mainima, et see polnud esimene kord, kui selline kaudne vihje tehti ;)
Lõpetuseks aga niipalju, et kuidagi väga tühi tunne on, kui mõelda sellele, et homme on viimane päev siin majas koosseisulise töötajana. Aga tuleb olla optimistlik ja rahul sellega, et pakuti selline ainulaadne võimalus edasi liikuda ja areneda.
No comments:
Post a Comment