Võib öelda, et nädalavahetus hakkas hästi. Isegi Wiki lennuk jõudis peaaegu plaanipäraselt kohale, hilinemist oli vaid 15 minutit.
Esialgne plaan sõita laupäeva hommikul Esnasse, minu isale õnne soovima, tuli siiski katkestada, kuna reedel selgus, et meie auto on üsnagi kehvas seisus ja iga hetk võib esiratas alt ära tulla. Seega veetsime laupäeva kodus. Mis oli ühest küljes hea, sest õnnestus need napid hetked olla kahekesi, aga teisest küljest halb, sest teised õed olid ju maal väikesel pidusöögil. Meie aga saime võtta päeva rahulikult, vaadata suusatamist ja toimetada igapäevaseid toimetusi. Õhtul sai üle pika aja ka saunas käidud - oli väga hea ja kosutav.
Pühapäeva hommikul pidi aga Wiki jälle minema, seekord siis Lillekülla tööle, valvama tuhandeid Tallinna kodanike ja vajadusel neid ka abistama. Tõsi, mida rohkem ta väljaspool koolitustel, kursustel ja ka reaalsetele õnnetustele reageerimas käib, tundub siin meie riigis temale kõik üsna mõttetu ja tühine. Isegi tänahommikune Häire 2 oli tema jaoks "titepiss", nii ta armastab öelda mõttetute asjade kohta ;)
Mina aga tegelen kodus majapidamistöödega, pesen-triigin-pakin järjekordseid asju Wiki jaoks, et jälle homme varahommikul saaks ta visata südamerahuga koti üle õla ja öelda head aega Kirsti, et lahkuda seekord siis Indiasse. Mõnikord tundub küll, et minu elu ongi asjade pesemine, koti pakkimine, ootamine ja kõikide nende tuhandete probleemide lahendamine, mis just siis juhtuma hakkavad, kui Wiki viibib kodust eemal. Aga mis siin ikka viriseda, taas kord on aeg öelda üks vana ja tark lause - kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Ei tea, mis ma küll selle meeletu tugevusega peale hakkan ;)
Esialgne plaan sõita laupäeva hommikul Esnasse, minu isale õnne soovima, tuli siiski katkestada, kuna reedel selgus, et meie auto on üsnagi kehvas seisus ja iga hetk võib esiratas alt ära tulla. Seega veetsime laupäeva kodus. Mis oli ühest küljes hea, sest õnnestus need napid hetked olla kahekesi, aga teisest küljest halb, sest teised õed olid ju maal väikesel pidusöögil. Meie aga saime võtta päeva rahulikult, vaadata suusatamist ja toimetada igapäevaseid toimetusi. Õhtul sai üle pika aja ka saunas käidud - oli väga hea ja kosutav.
Pühapäeva hommikul pidi aga Wiki jälle minema, seekord siis Lillekülla tööle, valvama tuhandeid Tallinna kodanike ja vajadusel neid ka abistama. Tõsi, mida rohkem ta väljaspool koolitustel, kursustel ja ka reaalsetele õnnetustele reageerimas käib, tundub siin meie riigis temale kõik üsna mõttetu ja tühine. Isegi tänahommikune Häire 2 oli tema jaoks "titepiss", nii ta armastab öelda mõttetute asjade kohta ;)
Mina aga tegelen kodus majapidamistöödega, pesen-triigin-pakin järjekordseid asju Wiki jaoks, et jälle homme varahommikul saaks ta visata südamerahuga koti üle õla ja öelda head aega Kirsti, et lahkuda seekord siis Indiasse. Mõnikord tundub küll, et minu elu ongi asjade pesemine, koti pakkimine, ootamine ja kõikide nende tuhandete probleemide lahendamine, mis just siis juhtuma hakkavad, kui Wiki viibib kodust eemal. Aga mis siin ikka viriseda, taas kord on aeg öelda üks vana ja tark lause - kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Ei tea, mis ma küll selle meeletu tugevusega peale hakkan ;)
No comments:
Post a Comment