12/02/2007

Beowulf

See nädalavahetus oli tõeline puhkus. Sai palju puhatud ja laupäeva õhtul külastasime kino. Sedapuhku olin ma natukene sundolukorras, sest Wiki tahtis hirmsasti minna vaatama Beowulfi. Mina oleks muidugi tahtnud vaadata komöödiat või natukene kergema sisuga filmi aga kuna mõnikord tuleb enda soovides tagasi anda, siis seekord tegin seda mina.
Nüüd on jäänud mul käia tööl veel üks nädal ja siis saabub väike puhkus. Usun, et olen selle auga välja teeninud.

11/22/2007

Rootsist tagasi

Rootsi reis läks igati hästi ja korda. Kõige enam valmistas mulle headmeelt see, et Janekile (meie direktorile) meeldis väga sealne e-õppe süsteem ja nüüd see annab mulle julgust ka meil selles suunas tegutsema hakata.
Samuti oli vastuvõtt hästi korraldatud, tegeleti meiega hästi ja programm oli väga sisutihe. Kõik meie soovitud teemad said läbitud.

11/20/2007

Rootsi Kuningriik

Täna lähme ühepäevasele külaskäigule SOS Alarmi. Eesmärk tutvuda sellega, kuidas elavad meie sealsed kolleegid.

10/29/2007

Sügis maal

Sügis maal on kuidagi sombusem, porisem, nukram, pimedam ja ilmetum, kui linnas.
See nädalavahetus sai veedetud just sellises keskkonnas.
Lähiajal lisan sellekohase fotoseeria ja igalühel on võimalik selles ise veenduda.



P.S. mulle ei meeldi sügis!!!

10/25/2007

Nissan

Siinkohal alustan juttu kohe sellega, kus viimati pooleli jäi.
Eilne päev möödus mul siis peamiselt autoga tegelemise tähe all. Kell 12 viisin auto Esko juurde remonti, lootus hinges, et õhtul saan sõita juba sooja autoga. Paraku see aga nii ei läinud, kell 12:39 helistas Esko ja teatas, et võite oma autole järgi tulla, sest tema seda korda ei saa;( Seepeale mu vererõhk tõusis ja tundsin, kuidas tahaks kellegi peale kõva häälega karjuda...
Võtsin siis ette variandi nr 2. Helistasin Auserisse ja siis seal kohe lahkelt kutsuti mind kella 16.00-ks sinna. Ühestküljest olin jube õnnelik, et nii kiirelt asjad liikuma hakkasid, teisalt aga teadsin, et kohe auto korda ei saa, sest varuosad tuleb tellida ja jällegi oodata. Aga mis teha.
Kui kell 17:19 helistati ja öeldi, et võite autole järele tulla ja küsiti küsimus, et kas tellime kohe varuosa ära? No arvata võib, mis oli minu vastus....LOOMULIKULT JAAAA!!!
Siis sain teada, et varuosa jõuab Eestisse õnneks juba selle nädala lõpuks ja esmaspäeval kell 17.00 kutsuti tagasi. Mu süda jõudis juba rõõmustada, et siis on Wiki tagasi Tallinnas ja teeb seda ise. Paraku aga mu rõõm oli vaid üürike, sest sõites koju meenus mulle üks väike pisiasi. Nimelt on ta esmaspäeval tuhandeid Tallinna inimesi abistamas ja saan taaskord mina Auseri ukse taga kriipida ja loota, et kõik saab lõpuks korda!!!!!!!
Elame näeme, sest lootus pidi siin maailmas surema viimasena.

10/23/2007

Suvise loodusilu lummus
















Jäised seiklused

Just selliselt võib nimetada minu viimaseid hommikuid. Juba mitmendat päeva olen ma pidanud võitlema jäiste autoakendega. Iseenesest on see väga tavaline külmade sügisilmade saabudes, ebatavaliseks teeb selle aga asjaolu, et meie auto soojendus otsustas hakata streikima ja nüüd ta lihtsalt ei tööta.
Hommikud on tegelikult kohutavad. Väga pikalt tuleb aknet kraapida, teha väike tiir ümber maja, jälle kraapida, sest aken otsustab ikka uduseks ja uuesti jäässe minna. Tööle tuleb autoga sõita müts peas ja aknad lahti. Täna hommikul oli viimane neist ka suhteliselt võimatu, kuna aknad olin kinni külmunud ja alla ei olnud neid võimalik saada.
Täna hommikul tundsin, et nii mõnigi vaatab, et on ikka loll naisterahvas, et ei viitsi akent kraapida ja niimoodi sõidab...
Ja kuhu ma selle jutuga jõuda tahan - ilmselt tähelepanelikumad lugejad juba said aru - Wikit ei ole kodus ja taas remonditöökotta minek on minu õlul. Nüüd ma siis hoiangi pöialt iseendale, et saaks homme soojenduse korda ja elu oleks taas lilleline (ma ei pea siinkohal silmas neid jäälilli, mis hommikul autoaknal ilutsevad;))

10/08/2007

Massaaz

Täna käisin elus esimest korda ilusalongis massaazis. Olin seda juba väga ammu plaaninud ja nüüd sai see siis lõpuks teoks.
Esimesel korral otsustasin nautida lümfimassaazi. Muljed olid väga positiivsed ja ilmselt võtan lähiajal taas selle teekonna ette. Siis aga juba järgmist "stiili" nautima, milleks on ilmselt meemassaaz ;)
Super elamus.

9/27/2007

aeg

Viimasel ajal on hakanud järjest rohkem puudust olema ajast. Pidev sõna, nii enda kui ka kõigi teiste suus on väljend "aega ei ole" või siis "koguaeg on kiire ja ei jõua". See pidev ajapuudus on pannud mind selle üle mõtlema. Põhjuseks ilmselt ka see, et tajun ka järjest enam, et tõepoolest ajast on puudu. Ei jõua kõiki neid asju teha, mida tahaks ja oleks vaja teha.
Näiteks sellel nädalal üle väga pika aja leidsin ma aega, mis sobis ka juuksurile ja käisin korrastasin oma soengut. Kuigi, kui see päev käes oli, siis tundus mulle, et tegemist oli taaskord ühe kiireima ja halvima päevaga, kuna kõik asjad olid üksteise otsas.
See nädalalõpp üle väga pika aja olen liikumas Järvamaale, et teha natukene maatööd vanemate talus. Ja ilmselt on tegemist ka ühe üsna ajaloolise hetkega, kui kõik talutüdrukud on üheaegselt väisamas vanemaid ;) Vahepeal hakkasid tekkima juba süümepiinad, kuna lihtsalt ei olnud aega saanud, et see sõit ette võtta. Ilmset on üheks suureks takistuseks saanud ka see, et nüüd on meil ju oma maakodu, kus ka jõudumööda käime tööd tegemas ja vabad hetked kaovad sinna.

Hea on mõelda selle peale, et kaua planeeritud ja ajapuuduse taha takerdunud asjad saavad lõpuks tehtud!

9/01/2007

Rabamatk ja kursuse kokkutulek

Täna toimub meie kauaoodatud ja planeeritud kursuse kokkutulek. Esialgsete plaanide kohaselt liituvad meie, st päästeeriala lõpetanutega ka mõned meie lennu korrektsiooni omad. Kokku peaks kohale tulema 14 inimest, aga eks seda lõplikult paistab alles siis, kui asi käes.
Kogunemine rabamatkale toimub minu arvates natukene liiga hilja, kella 16.30.-ks alles Kõrveküla puhkekeskusesse ja siis sealt liigume alles Kakerdaja rappa. Ma arvan, et rabas peaks olema ikka päeva peale rohkem, sest siis saab ka lihtsalt niisama olla ja raba nautida, mitte ainult vaadata kella ja mõelda sellele, et varsti läheb pimedaks ja peab hakkama tagasi liikuma. Aga ilmselt on teistel natukene teine arusaam rabamatkast ja eks ma siis lihtsalt loksun kaasa üldisele massile. Ja ega sellest vast ka väga hullu ei ole, sest üsna pea on minek jälle sellesse samasse rappa, siis juba Kerli ja Magnusega.

Sai siis kokkutulekul käidud ja tegemist oli mõnusa üritusega. Sai suheldud inimestega, keda polnud juba tükk-tükk aega näinud. Ja sai taaskord tõdeda, et inimesed ajas muutuvad ikka väga palju. Kohati oli tunda ka pingelisi hetki, mis paljustki oli tingitud konfliktidest ja arusaamatustest töö pinnal. Aga minul on õnneks suhteliselt neutraalne töö ja minu otsestest tegemistest ei ole väga sõltuvad kursusekaaslased. Ja ma tajusin seda, et tegelikult on see päris hea.
Kui mõelda kogu päästesüsteemi peale, siis üldine arusaam ennetustööst on suhteliselt negatiivne. Valdavalt seda tööd väärtustavad ainult need inimesed, kes seda teevad. Ja ülejäänud töötajad on sellesse teemasse suht-koht revolutsiooniliselt häälestatud. Ja ega ka meie kokkutulekult ei jäänud see teema kõrvale. Nagu mina olen nendest probleemide tagamaadest aru saanud, siis peamine küsimus on selles, et ei olda nõus ilusate silmade eest omast vabast ajast käima midagi kuskil tegemas. Ja ka oma igapäevase töö tegemise käigus on kõigil nii piisavalt kiire, et tegeleda jälle millegi muuga, on üsna koormavaks. Paraku aga tihti ei saada sellest aru ja konfliktid on kiired tulema.
Aga mis siin ikka sellest pikalt rääkida. Need on teemad, mille peale tasub aegajalt mõelda ja kõik.
Üldjoontes möödus kokkutulek hästi, sai söödud-joodud ja jalgakeerutatud ning muidu ennast hästi tuntud. Ja jääb nüüd vaid üle loota sellele, et see traditsioonide rada jätkub.


8/12/2007

Elistvere loomapark


Täna külastasime Elistvere loomaparki. Olen seal küll ka varem käinud, aga iga kord on olnud erinev aastaaeg ja seetõttu ka siis seal olemine erinev. Seekord läksime üle järve paadiga ja oli väga mõnus. Nägime erinevaid loomi-linde ja nautisime niisama ilusat suveilma. Ja hirve polnud ma ka varem nii lähedalt näinud.




8/03/2007

SIMPSONID

Nüüd sai siis ka minul Simpsonite film vaadatud. Olin "sunnitud" seda tegema, kuna Wiki on tõsine fänn ja tahtis, et koos seda vaataks. Minu rõõm oli suur, kui sain teada, et film kestab 1h ja 27 minutit. Sest viimati, kui ma kohustuslikus korras käisin kinos, siis oli tegemist "Sõrmuste isanda" kõikide osadega, kestvusega a´4 TUNDI! Nii et seekord käis asi kiirelt.
Ma kohati kohe ehmusin ära, kui saalitäis rahvast kõva häälega naerma pahavatasid ja tundsin, et ma olen vist ainus inimene selles saalis, kes ei istu seal omal algatusel.
Aga nüüd on see siis möödas.

7/31/2007

Visa hing 4

Eile õhtul käisime kinos. Kuna midagi väga meelepärast ei tulnud ja Simpsoneid eile veel vaatama ei saanud minna, siis tuli valida midagi välja nende erinevate mitte just kõige paremate filmide hulgast. Sedakorda siis sai otsustatud minna vaatama Visa hinge. Kuna minule meeldivad rohkem komöödiad ja armastusfilmid, siis see film oli totaalselt erinev. Mulle kohe ei meeldi, kui suurem osa filmist tuleb jälgida mingit jaburat ja ebaloomulikku "madinat". Kohati läks ikka asi ülimalt ebareaalseks ja nõmedaks.
Aga lõpp oli ilus, kui kaks inimest armusid... Midagi kohe mulle.
Nüüd aga ootab ees juba homme taaskord kino ots. Siis aga juba Simpsonite pere tegemistega tutvuse tegemine.

7/25/2007

Auto

Miskipärast on meie majas viimasel ajal olnud nii, et kui vaja autoga midagi teha, siis Wiki on kusagil maailma avarustes ja kohustused minu täita. Nii läks ka seekordse korralise hooldusega.
Kui mõelda viimaste autoga seotud toimetuste peale, siis eelmine aasta, kui ta oli Pakistanis, jamasin mina uute kummide vahetamisega. Alles see oli, kui pooltelje vahetus oli minu teha jne. Neid kordi on igatahes juba üsna palju olnud. Täna juba teist korda küsiti Auseris, et kas auto omanik on vahetunud ;) Huvitav küll, milleks sellised küsimused...

Sport

Viimased paar kuud on möödunud mõnusas spordirütmis. Et sportimine oleks lõbusam ja mitmekülgsem, olen enda jaoks pannud paika teatava kava. Ühel päeval sõidan ratast, siis rullitan, sellele järgneb kepikõnd Nõmme suusaradadel ja seejärel olen teinud vaba päeva. Mõnikord läheb see järjekord küll sassi, kuna ilmataat seab teatavad takistused, sest rullidele pole hea märjaks saada, kuna ma ei viitsi hakata laagreid pärast hooldama.
Aga üldjuhul võib selle kavaga rahule jääda. Ja nüüd on hakanud peas tiksuma ka mõte selle üle, et peaks sisse tooma ka vahepeale kuhugi jooksu. Seniks aga, kui ma pole veel suutnud otsustada, mis järjekorras midagi teha, jätkan vana kava järgi ;)

7/24/2007

24.juuli

Täna, 24.juuli, on nimepäev Kristiinal, Kristinal, Kristinil, Kristal, Kristil, Kristelil, Kerstil, Kerstinil, Ristal, Ristel ja KIRSTIL. Seega head nimepäeva Teile kõigile, eriti aga kõikidele KIRSTIDELE.

7/19/2007

HIRM


Eile õhtul, kui läksin oma koeraga tegema õhtust jalutuskäiku, siis sain ma kogeda suurt HIRMU. Ja just nimelt seda kõige suuremas tähenduses. Mul pole vist päris tükk-tükk aega nii suurt HIRMU olnud, nagu seda oli eile õhtul.
Läksin mina koeraga väiksele õhtusele tiirule, kui ootamatult maja nurgatagant tuli välja suur Pitbull terjer (kirjapilt peaks vist selline olema). Ja kus siis läks jamaks. Naine, kes selle koeraga jalutas, ei suutnud koera kinni hoida. Mina siis muudkui karjusin, et ärge tulge, sest ma nägin, et tegemist isase koeraga ja tavaliselt ei ole Morrisel nendega just hea läbisaamine. Ja lisaks sellele teadsin, et tegemist väga tigeda koeraga, kuna ka tõug juba selline. Üldse isased ei saa teiste isastega hästi läbi. Nii juhtus ka seekord... Lõpuks komistasin mina põgenemise käigus, nii et põlv lõhki ja siis see "mutt" lendas lausa kõhuli teepeale. Ja see koer lõrises nii et vähe polnud, Morrise tagumikust oli puudu loetud cm-id, et mitte öelda mm-id. Ja ma tundsin ikka kohutavat hirmu. Õnneks aga hoidis see naine koera rihmast nii kõvasti kinni, et mul õnnestus jooksu saada, ilma et midagi hullu oleks juhtunud.
Kui sain trepikoja uksest sisse, siis olin jumalale tänulik, et seekord läks õnneks. Läksime siis Gerdiga asja uurima ja selgus, et see naine oli nii purjus kui purjus. Trepikoja ukse lahtisaamisega olid tõsised raskused. Kui olime veendunud, et ta läks tuppa, siis võtsime Morrise ja läksime lõpetamata hädasid tegema. Tagasi tulles aga avastasime jälle, et see naine oli taas õues. Sedakorda aga kõhuli meie maja kõrval oleval kruusateel. Ja siis sai alguse taaskord põgenemisoperatsioon.
Õudne on vaadata, kui inimene end nii purju joob. Taaskord ärkas minus viha purjus inimeste vastu. Ja seekord lisaks sellele oli natukene kahju ka koerast, et temaga nii käitutakse. Milles tema süüdi on.

Viimasel aja on kuidagi tihti olnud kriistilisi hetki seoses teiste koertega. Ei tea millest see tuleb. Üks põhjus on ka muidugi selles, et Morris näitab oma võimu, aga samas on enamus olukorrad olnud sellised, kus Morris on kinni. Erandiks muidugi eilne juhus, aga siis ei olnud ka probleem selles, et mina ei oleks saanud oma koera kantseldamisega hakkama. Aga tihti ongi nii, et sina võid ju kõik hästi teha, aga ega see ei tähenda seda, et kõik on hästi.

Igatahes on millele mõelda.
Ja õppetunniks kah.

7/17/2007

Ilusad suvepäevad


Nagu arvata võis, siis minu kaks esimest tööpäeva peale puhkust on ilusamad, kui eales varem. Minu kahenädalase puhkuse jooksul oli selliseid päevi vaid paar. Aga noh, mis siin ikka halada, ega see olukorda paremaks ei tee. Keegi peab ju ka raha teenima ja tööd tegema ;)
Peale puhkust oli üsna keeruline taaskord saada töö- ja igapäevarütmi tagasi.

Tagantjärele vaadates võis puhkusega igati rahule jääda. Sai selle lühikese aja jooksul ära käidud nii Saare-, Muhu-, Pärnu-, Järva- kui Harjumaal. Kas pole mitte palju? Kusjuures kogu puhkuse ajal olin Tallinnas vaid mõned päevad! Hea vaheldus. Kahju oli vaid kõige rohkem sellest, et oma väikses ja vaikses maakodus sai nii vähe oldud ja ega suurt asjalikku ja märkimisväärset tehtud ei saanud.
Ahjaa, seekord ootas meid seal maakodus ees üllatus. Nimelt oli meie talus koha sisse võtnud 2 kassipoega. Jääb üle loota, et nad ikka leiavad tagasitee oma päriskoju. Lootus on, sest ilmselt nad polnud meie talus sündinud vaid olid hiljem sinna sattunud. Põhjus nii arvata seiseneb selles, et neil olid kõhud täis ja mängisid rõõmsalt ja julgelt õuepeal. Isegi Morrisega tahtsid sõprust luua.

Järvamaal olles õnnetus mul teha ka palju ilusaid pilte. Üheks huvitavamaks saagiks võib pidada siilipoiste pildile saamist.
Puhkus lõppes aga Kiruvere muinaslaagri külastuse ja laupäevase restoraniõhtuga Tallinna vanalinnas. Päris vahva oli.

7/04/2007

Puhkus Saaremaal


30.juuni kuni 4.juuli olime kogu oma kängiga Saaremaal Tehumardil puhkamas. Kahel päeval sai käidud rannas, niisama magatud ja ennast hästi tuntud. Hea oli mõelda, et midagi ei ole vaja kella peale teha. Traditsiooniline suitsulesta söömine sai ka loomulikult tehtud. Oli väga mõnus ja kosutav puhkus. Eriti kui mõelda sellele, et sel suvel saan puhata kõigest 2 nädalat.

6/21/2007

Kursus läbi ja koju

Tagasitee koju möödus suurte seiklustega. Peamiseks põhjuseks see, et ma ei mäletanud enam hästi, kus asub Tallinki terminal. Ja nii me siis hakkasimegi seiklema. Saime lõpuks teada, et tuleb minna nr 6 trammiga, aga seda, kus peatuses maha minna ei teadnud. Arvasime, et kus meri paistab, siis on õige aeg. Nii me siis tegimegi. Kui aga maha läksime, siis selgus, et kõndida oli veel üsna palju ja et ka tramm läks väikse tiiruga vähe lähemale. Aga tühja sellest, väike seiklus kulus ära ja lõpuks olime ikka eluga sadamas.
Laev oli meeletult rahvast täis. Eks üheks põhjuseks oli see, et enamus Soome ehitusturiste tahtis koju saada. Ja kindlasti oli ka suur hulk soomlasi, kes tahtsid tulla Eestisse odava raha eest Juhanust(oli vist nii jaanipäev soomekeeles) tähistama. Laevas käis loomulikult juba kõva pidu. Harjumatu oli minu jaoks kell 5 õhtul kuulata kõvat muusikat, bänd oli laval ja pidu käis täie hooga. Õnneks läks sõit koju kiiresti ja võis tunda rõõmu sellest, et nüüd sai see Tetra kursuse seeria läbi. Ja mis siin salata, see sai ka edukalt läbitud, sest nüüd on mul siis ka olemas koolitaja kursuse tunnistus.

6/20/2007

Vihma ootel

Tänane päev ei erine suuresti eelmistest. Varakult ülesse ja pikk päev koolis, mis aga läheb üsna kiirelt. See on muidugi suurepärane. Oma suure ettevalmistatud kodutööga saime täna poolepeale ja homme hommikul kohe jätkame sealt kus täna pooleli jäi. Igatahes on tegemist väga keerulise teemaga ja vajab tôsist ettevalmistust.

Täna hotelli tulles môtlesime, et kas pääseme enne vihma vôi ei, sest taevas oli potisinime. Ja loodame et ôhtuks läheb see vihm üle vôi et äkki ei hakkagi sadama, sest plaanime minna täna kuhugi välja sööma. Ja siis muidugi varakult hotelli tagasi, sest vaja jälle ôppida.
Homme saab koju ja selle üle on mul ainult hea meel.

6/19/2007

Ôppida, ôppida, ôppida...

Hommikud algavad vara, sest kella 8.00-se rongi peale on vaja jôuda. Pole just väga mônus ärgata kell 6.40, kui ôhtul on saanud voodisse alles kella 12 ajal ja seljataga on olnud väga pikk ja raske päev. Aga mis siin ikka halada, tuleb olla tugev ja vastu pidada.
Päev läks aga taaskord kiirelt, ettekanne mida oli eelmisel päeval kaua ôpitud sai ja väga hästi ettekantud, nii et vôis igati rahule jääda.
Aga päeva lôpus saime Jukkalt uue ûlesande, kus Üllega peame kahekesi ettevalmistama ühe pikima ettekande. ôhtul ootas ees igatahes raske ülesanne.
Hotelli poole liikudes käisime teepeal ühes suurimas kaubanduskeskuses kus ootamatult kiirelt kadus kaks tundi. Aga hea on see, et vähemalt ei möödunud need tunnid asjata ;)

Siinkohal tuleb mainida, et rongisôit siin hakkab saama juba harjumuseks, st hakkan sellega ära harjuma ja môtlen, et miks küll ei vôiks see Eestis nii hästi toimida. Ja eriti hea on see, et oleme juba mitmeid kordi pidanud sôitma piletita, sest piletimüügi vagunis ei ole olnud piletimüüat ja enne oleme jôudnud maha minna kui saanud pileti osta. Seega sôitnud tahtmatult jänest.

6/18/2007

Helsinki - Tetra kursus-osa III

Hommikul kell 7.00 alustasime taaskord juba vana ja tuttava seltskonnaga teed Soome suunas. Ees ootas taaskord tihe nädal uue raadioside süsteemiga tegelemist. Sedapuhku aga natukene teise suuna pealt, sest nüüd peame me hakkama oma teadmisi proovile panema ja teistele ôpetama seda, mis meie oskame.
Esimene päev oli pikk ja vaevaline aga lôpuks ôhtul kella kuueks jôudsime eluga Esposse hotelli Kuninkaantie. Oleme jälle Üllega kahekesi toas ja saab jutustada. Vähemalt ei hakka igav ja saab koos asju veel üle arutada.
Ôhtul saime magama normaalsel ajal, kuigi sai veel päris palju ka ôpitud. Kohe harjumatu on, et peab ôhtul hotellis ôppima ja ei saa rahulikult puhata.

6/10/2007

Nädalalõpp

Piirissaare





Väljasõit Piirissaarde. Sedapuhku olid reisikaaslasteks töökaaslased. Ühe päeva sisuliselt sõitsime sinna, õhtu ja öö olime saarel ja hommikul kella 10 ajal hakkasime tagasi sõitma. Tagasisõit kestis samuti terve päeva.
Selle aja jooksul said tehtud selleaastased esimesed ujumised Emajões ja Peipsi järves. Vesi oli vägagi soe.

5/24/2007

Kodutee

Tagasitee oli pikk ja vaevaline. Kuopio lennujaama viis meid buss kell 13.00 ja lennuk läheb alles kell 18.30. Masendav. Lennujaama me läksime aga siiski väikse lootusega, et äkki õnnestub piletid ringivahetada varasemale lennule. Aga lennujaamas, pärast mitmeid telefonikõnesid selgus, et kui me oleme nõus maksma 90 eurot, siis on see võimalik. Kuna aga me otsustasime, et seda raha me välja ei käi, siis tuli leida seal meil nii pikaks ajaks tegevust. Õnneks leidsin ma sealsel kohvikus ühe ülimalt pehme ja mugava nahkdiivani, kuhu ma ennast kohe mugavalt sisse seadsin. Alguses ma lugesin ühte kaasasolnud ajakirja aga mugavas kohas hakkas üsna pea tundaandme eelmine öö, mis oli jäänud tiba lühemaks kui tavaliselt. Ja ma olen märganud, et minule mõjub ka väga väsitavalt see, kui ma pean olema võõrkeelses seltskonnas, suhtlema ainult inglise keeles. See on ikka väga suur katsumus ja võtab üsnagi läbi.
Aga reis oli iseenesest super. Olen käinud küll ka varasemalt sellistel võõrkeelsetel kursustel, kus on esindatud palju erinevate riikide inimesi, aga nii sooja ja sõbralikku vastuvõttu ja toetust ei ole ma veel kogenud. Ja iseenesest hea ja sõbraliku mulje jätsid mulle soomlased.
Lennureisid sujusid taaskord ühe väikse tõrkega. Seekord siis hilines väljumisega Soome-Eesti lennuk. Öeldi, et vahetatakse ühte pirni, mis olla läbi läinud. Aga kes teab, mida tegelikult seal see 30 minutit tehti. Üllatav oli aga see, et Vantaal lennuki liikuma hakkamisest kuni Tallinnas maandumiseni kulus 30 minuti asemel hoopis 15 minutit.
Õhtul koju tulemine oli aga väga mõnus, Wiki oli mul kenasti vastas ja tegi kohe meele rõõmsaks, hoolimata sellest, et väsitav päev oli seljataga.

5/23/2007

112 seminar

Tänane hommik algas väga varakult. Oleks tahtnud vähekene kauem magada aga ei saanud. Hommikul ärgates, kui vaatasin välja, oli eileõhtune ilus ilm asendunud vihmaga. Hommikusöögi lauas muidugi mu reisikaaslane Olev leidis, et ilm ongi hea ja soodustab tukkumist. Mina selle peale aga muigasin. Nali aga ei lasknud kaua oodata ja enamus loenguid ongi ta maganud, paar korda isegi norskama hakanud. Parim hetk oli see, kui üks lektor muudkui vaatas Olevit ja siis ühel hetkel, mil ilmselt Olev silmad avas, teatas ta keset kõne, good morning! See oli väga naljakas. Ja ma isegi tunnen nats piinlikkust, sest olen ju ka eestlane;)
Kohvilauas teatas üks soomlane, et täna on restoranis naiste tantsuõhtu, mille peale mina ainult naeratasin, sest ootan hetke, mil saaks magama.
Suureks üllatuseks minu jaoks oli see, et niikui keegi sai teada, et ma olen Eestist ja elan Tallinnas, siis sellele järgnes koheselt pikk küsimuste rada "Pronkssõduri teemadel". Uskumatu milliste asjade peale inimesed erinevates riikides tulevad. Üheks näiteks kas või sellise küsimus: Kas Eestis elavad venelased ja eestlased kõrvuti ja koos, või erinevates kohtades, näiteks eestlased elavad ainult mustamäel ja venelased ainult lasnamäel? Ja kas nad töötavad koos ja kas nad omavahel suhtlevad ja on üldse kunagi suhelnud jne, jne. Mõni tundis huvi väga spetsiifiliste asjade vastu, millele ma ei teadnudki vastust. Ja üks küsis, et ta vaatas 4 erinevat rahvusvahelist kanalit, mis kajastasid kõik erinevat infot pronkssõduri teemal, et milline nendest õige oli. Siis ma olin küll hämmingus, sest ma ei teadnud ju, kuna polnud neid 4 kanalit ise vaadanud ;) Ja ütleme siis nii, et "pronkssõdur" oli teema, mis mind tegi nende päevade jooksul väga atraktiivseks vestluskaaslaseks. Pean vist kiitma TEDA selle eest, sest ilma selle skandaalita poleks ilmselt ma saanud nii palju oma inglise keele oskust praktiseerida;););)
Esimene seminaripäev kestis kella 16.00-ni. Peale seda oli vaba aeg. Mina kasutasin siis suurepärast võimalust väheke magada. Kokku magasingi vist 2 h. Kella 19.00-st oli meile korraldatud väga kihvtis kohas õhtusöök. Oli tegemist ühe kunagise metsatööliste elukohaga, milles nüüd tegutses nö hotelli hoovimaja järge kaldal, kus sai korraldada selliseid äärmiselt kihvte ja õdusaid olenguid. Mõnus oli selle asja juures ka see, et ei pidanud liiast vaeva nägema, panema selga kostüüme ja ülikondasid, vaid tegemist oli väga mugavas õhkkonnas nö teksaõhtu. Väga suur hulk inimesi oli selle võimaluse õnneks ka ära kasutanud, kui muidugi jätta välja venelased, leedukad ja lätlased, kes igal pool ja alati olid ülikonnas. Nad olid isegi natukene naljakad, aga mis teha, eks see ole rahvuse eripära.
Söögiks anti meile lambaliha, mis oli küpsetatud õues, tuha sees. Ja see protsess oli võtnud aega 4h, meie nägime ainult seda, kuidas lihakäntsakad kaevati lõkke põhjast välja. Liha oli iseenesest väga maitsev, eriti siis kui selle kõrvale pakuti hääd punast veini.
Peale suurt söömingut jätkus pidu eelpool mainitud tantsuõhtul "ladies ´choice" ;). Minule pakkus suurt nalja see, mismoodi kõik olid sellest õhtust kuidagi õhevil, enamus sellest koguaeg ainult rääkisid. Samas mitmed soomlased aga rääkisid sellest kui ühest nõmedast asjast. Eks nende mure oli ma arvan selles, et kuna enamus meie seltskonnas olid meesterahvad, siis olid nad kõik varasemalt juba korduvalt langenud mingite purjakil soomlannade ohvriks ja ilmselt seetõttu polnud sellest väga vaimustatud. Minule aga pakkus headmeelt see, et kuna oli daamide valik, siis sai lasta end vabalt tunda ja ei pidanud liialt muretsema, et kas minna tantsima või ei.

5/22/2007

Kuopio

Täna võtan siis taaskord Soome tee jalge alla. Wiki on hakanud ka juba mind norima, et kuhu siis jälle minek, ja et sa ei taha üldse kodus olla jne. Eile, kui olime ühel väikesele rattasõidul (minul selle aasta esimene), siis ta juba ütles mulle, et talle hakkab tunduma, et ma ei saagi enam sellelt rattalt maha. Kui nüüd aus olla, siis ma ehmusin ikka väga ära. Mina küll usun ja loodan, et nii see asi ikka ei ole. Eks kindlasti tuleb veel sõite, aga et asi on kohe nii hull, nagu tema seda arvab, siis seda ma kui aus olla, hästi ei usu.
Nüüd siis asjad kokku ja suund lennujaamale.
Ahjaa, juba teist korda selle kuu jooksul, kui ma peab lennujaama minema, ei saa tema mind sinna viia, sest tuhanded Tallinna maksumaksjad on tähtsamad ja vajavad teda rohkem kui oma naine. Auväärse tuletõrjuja naise elu ongi just selline.
Lennureis sujus normaalselt. Tallinna lennujaamas oli küll meeletu rahvamass, kes kõik läksid kuhugi, aga minul läksid kõik asjaajamised ilma probleemideta. Vantaa lennujaamas saime küll joosta ühest terminali otsast teise ja siis selgus, et see gate, mis alguses oli mahaöeldud, ostutus valeks ja siis pidime peaaegu samasse kohta tagasi jooksma (justnimelt jooksma, sest check-in algas juba 5 minuti pärast ;)). Aga kõik sujus hästi.
Reisi käigus sain tunda mõnel hetkel taaskord ärevust, nimelt õppisin ma tundma oma reisikaaslast, kellel on uskumatu komme. Igakord kui me jõudime õigesse kohta, pani ta oma asjad toolile ja läks kuhugi jalutama. Tagasi armastas ta aga tulla just viimasel hetkel. See tekitas esialgu minus nats ärevust, et kus ta siis on ja et ega ma ei saa nii ära minna, et ta asjad jäävad minu kõrvale toolile. Ja oleks ta siis vähematki sõna mulle öelnud. Paaril korral mul õnnestus teda kuskil kaugel silmapiiril näha, aga see oli ka kõik. Sellised reisikaaslased mulle ei istu.
Saabumine Kuopiosse oli kuidagi kodune, hoolimata sellest, et olin vaid korra varem seal käinud, olid sealolevad näod tuttavad. Isegi buss ja bussijuht, kes lennujaamas vastasu oli tulnud, olid samad. See tõi muige nats näole. Samuti kooli sööklas olevad kokatädid olid samad.
Seejärel sõidutati meid bussiga hotelli Rauhalahti, mis on üsnagi armas hotell. Mõnusaks ja õdusaks tegi asja kindlasti veel see, et hotell asus metsa ääres, kus õues oli linnulaul ja akna all suured puud.
Esimesel õhtul kell 7 toimus Pelastusopisto sööklas meile pidulik avamisõhtu, kus öeldi paar ilusat sõna ning anti väga head sööki. Kella 9-st sõidutas buss meid tagasi hotelli ja kell 10 olin ma juba voodis pikali ja silm kinni.

5/20/2007

Maatöö ja rabarberikook

Eile hommikul, kui olin Wiki viinud laevale, võtsin suuna Esna poole. Ilm oli õnneks suurepärane. Sain teha taaskord maatööd, niita muru ja panna kartuleid maha. Selle üle oli mul väga hea meel, et sain kartuleid panna. Eelmine aasta olid olnud nii kiired ajad ja ei olnud sellel ajal sattunud Esnasse, kui teised kartuleid panid ja võtsid. Sest kevadel, kui oli kartulipanek, oli minul käsil kooli lõpetamine ja tegelesin magistritöö tegemisega ja kaitsmisega. Sügisel aga oli ootamatult kehva saak ja vanemad võtsid nädala sees paari õhtuga kogu suure põllu kartuleid üles. Nii juhtuski, et minu käed jäid mulda lükkamata.
See aasta aga läheb paremini ja mul on tõeliselt hea meel, et käisin Järvamaal ja sain vanemaid aidata.
Koju jõudes tegin aga maalt kaasavõetud rabarberitest kooki. Ja nüüd, kui käin Wikil laeva vastas ära, siis saab seda ka maitsta, et kuidas välja kukkus.

5/15/2007

TETRA

Öö oli täis seiklusi. Õhtul jätsime akna lahti, sest tuba oli palav. Poole öö peal oli aknast kuulda kõva kisa, mis kostus tänavalt tuppa ja Ülle ärgas üles ning küsis, et kas venelased on akna taga. Selline üsna naljakas lugu, isegi kaugel maal ei anna nad rahu.
Päevale läksime vastu kohe rõõmsamatena, sest õhtul ootas ees ju kodutee ja paistis lõpp sellele meeletule sõitmisele ning kodust eemalolemisele. Vähemalt mõneks ajaks.

5/14/2007

Jyväskylä

Jälle Soome minek. Seekord siis sihtkohaks Jyväskylä. Hommik algas varakult, kell 6.15 startis juba lennuk, mis tähendas, et enne kella 4 olin juba üleval. Eelmisest Soome nädalast olin aga nii väsinud, et ei tahtnud mitte mõeldagi taaskord Soome mineku peale. Kui ükskord olime kohal ja pidime klassi laudade taha istuma, siis see oli ikka tõsine katsumus küll. Silmad vajusid kõigil vägisi kinni ja muudkui olid suud pärani.
Õnneks aga sai päev kiiresti läbi ja liikusime hotelli. Toas olime koos Üllega. Algul plaanisime magada paar tundi, aga nii põnev oli juttu ajada ja lõpuks ilma silmi kinni saamata kella poole kaheksa ajal otsustasime, et peab minema midagi sööma. Tegime linnas väikse tiiru ja lõpuks maandusime selle sama hotelli all restoranis. Söögiks otsustasime võtta pizza ja kõrvale jõime kumbki 2 pokaali veini. Oli päris ilus lõpp sellisele üsna raskele ja pikale päevale.

5/12/2007

Raske nädal möödas

Eelmine nädal oli ootamatult raske ja pikk. Nädala lõpuks olin omadega nii läbi, et pidin lausa kokku varisema. Kõige hullem oli see, et selline igapäevane sõitmine tekitas minus merehaiguse. Merel ei olnud nagu suurt vigagi, loksus rahulikult ja ei ajanud südant pahaks. Küll aga maapeal hakkas kolmandal päeval nii meeletult kõikuma, et kolmapäeval lõunalauas hakkas mulle tunduma, et kohe kukun toolilt maha ja klaas laual libiseb teise laua otsa. See oli ikka üsna vastik tunne. Ja seda juhtus ka neljapäeval ja reedel. Ja need pikad päevad olid teinud sellise töö meiega ära, et pealelõunased ajad, mil kõht ka veel täis oli, tuli meeletult pingutada, et saada kõikidest asjadest aru.
Aga kogu see suur vaev tasus ära, sest mul on nüüd kokku kolm erinevalt raadiosidealast sertifikaati.
Ja siinkohal tuleb ära mainida, et juba esmaspäeva varahommikul asun uuesti teele, et minna taaskord Soome, seekord siis Jyväskyllä. Meie õnneks liigume nüüd aga lennukiga ja iga päev ei pea koju tulema, vaid saame rahulikult ja kaua hotellis magada.

5/07/2007

SHOW MUST GO ON...

Nüüd see suur seiklus siis algab. Kahe tunni pärast, kell 8.00 väljub laev. Ja ees on ootamas suured seiklused. Kõige selle keerulise nädala juures tuleb osata näha ka positiivset ja see on asjaolu, et saan iga öösel oma kodus, oma voodis ja Wiki kaisus magada.

5/04/2007

Asjad, mis on võimalikud ainult Eesti riigis

Täna olin siis teist päeva koolitusel, mis jätkub uuel nädalal Soomes. Iseenesest on kõik väga lihtne, justkui ainult väike suts üle lahe ja korras. Tänana päev aga tõi selliseid üllatusi, mida ei oleks isegi kõige halvemas unenäos oodanud. Selgus, et meil on võimalus terve järgmine nädal käia Soomes kursuses selliselt, et ööd veedame kodus. Jah, ka mulle on see natukene uskumatu, hoolimata sellest, et Helsingi on vaid ca 80 km Tallinnast. Ja nii me siis sõidamegi hommikul laevaga Soome ja õhtul 19.30 laevaga tagasi koju, et magada uinak ja ärgata varakult, et juba kell 8.00 loksuda tagasi. Selge mõistus ilmselt tõrgub seda kõike uskuma aga jah, paraku on selles kõiges süüdi saabuv Eurovisioon, mille eufoorias on kõik Helsingi hotellid juba broneeritud. Usun, et a´la 1000 euro eest võib - olla oleks kuskil võimalik ööbida, aga no ega meid ometi nii luks tingimustesse ei seata sisse;)
Igal - juhul ma julgen öelda, et meil tuleb tunduvalt karmim nädal, kui eelnevalt olin prognoosinud ;)

5/03/2007

Linnuristipäev

Tänasest algas pihta siis meie pere suur seikluste rada. Hommikul viisin Wiki lennujaama, sest ta läks Rootsi. Minul aga algas eile mainitud kursus, mis esimesed kaks päeva (täna ja homme) toimuvad Eestis.
Kui tänane päev lõppes, siis hakkasin uurima, kaugel mu Soome reisi piletid ja hotelli asi on. Selgus kurb tõsiasi, et laevapiletid on küll olemas aga hotelli ei ole ja leidmine on ka ülimalt keeruline, sest üllatus-üllatus, tulemas on Eurovisioon ja kõik Helsingi hotellid on kinni. Mul tuleb esmaspäeva hommikul startida Soome poole, aga praegu ma veel ei tea, kus ma elan selle nädala aega.

5/02/2007

Kiirete aegade ootel

Viimasel ajal on aeg hakanud väga kiirelt minema, et mitte öelda, et lausa lippab teine käest...
Eile õhtul istusime peale väsitavat ja töist päeva Wikiga maha, võtsime kalendrid ette ja hakkasime tegema linnukesi, millal me see kuu siis saame ka koos olla. Üllatus oli endilegi väga suur, sest selgus, et päevi mil me näeme on vähem kui päevi, mil me ei näe.
Sedapuhku olen siis mina selleks kurjajuureks, st osapooleks kes on rohkem kodust ära. Siinkohal tahaksin rõhutada eriliselt sõna rohkem, sest ka Wiki on ära.
Nimelt ootab mind ees mammutpikkusega koolitus, mis algab juba homme Tallinnas ja jätkub uuest nädalast Soomes. Ilmselt, kui ma ütlen koolituse nime, siis see ütleb vähestele miskit. Aga minust peaks orienteeruvalt jaanipäevaks saama Eestis üks vähestest uue operatiivraadioside spetsialistide ja spetsialist mitte niivõrd tehnilise poole pealt, kuivõrd selle poole pealt, mis puudutab kasutajaid. Ja siit võib teha kohe ühe väikese järelduse, et see maikuu on alles asja algus, sest hiljem tuleb mul hakata mööda Eestit ringi sõitma ja muudkui koolitada inimesi, kes oma igapäevases töös kasutab raadiojaama.
Tõotavad tulla põnevad, aga kindasti ka väga rasked ajad, sest see kõik toimub ju inglise keeles.
Püüan vastu pidada ja rasketel hetkedel mõelda taaskord Wiki õpetlikule lausele - kõik mis ei tapa, teeb tugevaks.

4/08/2007

Hiiumaa

Saabuvate pühade eel plaanisime sõita väiksele puhkusereisile Hiiumaale. Seekordseteks reisikaaslasteks olid meile Klen ja Regina. Liikuma hakkasime neljapäeva lõunast ja õnneks jõudsime me ilusti kella 14.30. praamile. Sealsesse peatuspaika jõudsime kella nelja ajal. Meie koduks üheks ööks sai väike saunamaja, mis oli väga armas ja hubane. Õhtul tegime ühe jalutuskäigu, et näha ja pildistada sealse looduse ilu. Õhtusöögi tegime grillil, kuigi ilm oli üsna kehva. Isegi korra sadas natukene lund. Päev lõppes lõõgastava sauna ja niisama vedelemisega.
Järgmisel hommikul oli äratus plaanitud varakult, et siis teha väike eine, pakkida asjad ja asuda teele. Plaanisime enne koju minekut sõita natukene veel ringi. Taluperemees näitas meile veel enne liikuma hakkamist oma suurepärast töökoda, kus ta meisterdab erinevat mööblit. Seejärel võtsime ette tee kohalikku Sarve sadamasse, kus jalutasime ringi, tegime pilte ja vaatasime linde. Oleks olnud tuul ka vähe leebem, oleks olnud väga mõnus. Seejärel liikusime Kassarisse, külastasime Orjaku linnuvaatlustorni ja tegime sealsel looduse matkarajal väikese tiiru. Siis oligi kell juba niipalju saanud, et pidime hakkama liikuma tagasi kodupoole. Igatahes oli tegemist äärmiselt lõõgastava ja mõnusa väljasõiduga.

4/04/2007

Mõned pildikesed, mida olen juba ammu lubanud.

Keila-Joa.
Morris.

Wiki.


Treppoja.



Kirsti loodust nautimas.

Morris loodust nautimas ;)


Linnud maiustamas.

Väsimus ja puhkuse ootus

Viimasel ajal on olnud väga kiire. Pikad ja väsitavad tööpäevad, õhtul kodus palju toimetamist. Just praegu lõpetasin homseteks loenguteks ettevalmistamise ja loodan, et suudan homme järjekordse loengu huvitavaks teha.
Kuigi jah, pean tunnistama, et olen oma mõtetega juba pikemat aega hoopis mujal. Nimelt homme õhtul ootab ees tore matk Hiiumaale. Loodetavasti me ikka ühele praamile mahume, sest broneeringud olid lõppenud, kui meie plaanisime seda teha.
Aga jah, homme ootab siis ees seiklus Hiiumaal. Reisikaaslasteks on seekord siis Klen ja Regina kaugelt maalt. Meie peatuspaigast saab lugeda lähemalt siit : http://www.farmerkalle.com/ . Tegemist on äärmiselt ilusa kohaga, mille ma juhuslikult netist huvitavaid kohti otsides leidsin.
Ja tuleb tunnistada, et homsele päevale lähen vastu teatava põnevusega ;)

3/24/2007

Suurepärane kevadpäev



Hommikul ärgates oli meeletu udu. Esmapilgul jäi mulje, et tuleb täiesti tavaline päev. Aja möödudes aga tuli päike välja ja ennelõunal oli juba suurepärane ilm. Sooja oleks võinud natukene rohkem olla, aga päike oli super. Pärast kiiret linnas käiku ja asjaajamisi otsustasime minna väiksele väljasõidule Keila-Joa kanti. Esimese peatuse tegime Türisalu panga juures, seejärel tegime pika tiiru Keila-Joal, kus sai ka palju ilusaid pilte tehtud, mida plaanin ka mingi aeg siis lisada. Seejärel suundusime Treppojale.
Inimesi, kes olid tulnud välja ilusat kevadpäeva nautima, oli meeletult palju. Lõpuks jõudsime koju, kõht oli pikast matkast ja looduses olemisest tühi. Pärast väikest einet tegime ühe pika lõunauinaku. Isegi Morris kukkus lõpuks ära.
Nüüd aga hoian pöialt, et ka homse Järvamaa tuuri ajal oleks samasugune ilus ilm ja saaks palju väljas olla. Ja kes teab, võib-olla saab Esnas teha ka selleaastase esimese grilli ;)

3/22/2007

Muljed

Olen nüüd siis juba ca 2 nädalat töötanud uues töökohas. Tööpäevad on täis toimetusi ja pole veel kordagi tundnud, et oleks igav. Hommikul olen varakult platsis, tihtipeale isegi ca 30-40 minutit varem ja ega naljalt enne tööpäeva lõppu, mis on kell 17.15, minema ei saa. Varem tööle jõudmine on suuresti tingitud sellest, et olen harjunud kella 7.30 ajal kodus lahkuma, kuna aga nüüd ma jõuan märksa varem tööle (aega kulub keskmiselt 10-15 minutit), siis olengi juba enne kella kaheksat platsis ja tööpäeva tegelik algusaeg on kell 8.30.
Tööpäevad lähevad lausa lennates, tihti avastan, et oih, kell on juba neli või isegi pool viis ja pole nagu arugi saanud. Tegelikult mulle väga istub see, et koguaeg on tegemist ja ma ei pea ise endale tegevusi välja mõtlema.
Halb on muidugi see, et kui olla nii pikk päev järjest arvuti taga, siis silmad jäävad õhtuks ikka väga-väga valusaks. Ja arvutit kodus küll enam käima ei taha panna, ainult siis kui väga vaja ;)
Eilne päev oli selles mõttes erinev, et ei pidanud arvutitaga istuma, vaid käisime terve osakonnaga väljasõidul Jõhvis, Ida-Eesti keskuses tööasju ajamas. Meil igaühel oli oma asi, mida tuli rääkida ja teha ning nii saimegi ühiselt asjad tehtud. Ja kindlasti oli väga kosutav see, et kolm naist said koos autos sõita ja rääkida igasuguseid asju, sealhulgas ka natukene klatsida ;););) Kui tööpäeva lõpuks Tallinnasse tagasi jõudsime, siis olime me kõik väga rahul. Kadedaks tegi meid aga see, et Jõhvi ilm oli märksa kevadisem, kui Tallinna oma.
Täna aga on Liisu koolis ja Milli Tartus koosolekul ning kõik kiired tööasjad minu teha.
Kokkuvõtteks olen ma väga rahul oma uue töö ja töökaaslastega. Töökaaslased on rõõmsad ja toredad inimesed ja see on päris hea vaheldus professoritele;)
Homme lähen aga akadeemiasse, sest on vaja läbiviia üks arvestus. Ning Kaili ja Karin vajavad ka ju külastamist.

3/14/2007

Emakeelepäev

Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest.

Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas.

Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega „Sõida tasa üle silla“ (lugege lisaks www.estonica.org) .
Head emakeelepäeva kõigile!!!!

3/13/2007

13.märts

13.märts on selline kummaline päev. Minu tutvusringis on sellel päeval kolmel inimesel sünnipäev. Kõigepealt minu kallil isal, siis Triine - Liisil ja ka Merlel.

Täna on ka minul uues töökohas teine tööpäev. Elan vaikselt sisse, täidan juba esimesi tööülesandeid ja muidu kiire päev. Tööpäevad ajaliselt kestavad kauem kui akadeemias, aga siin läheb see aeg kuidagi kiiremini. Vähemalt esimestel päevadel on see nii olnud. Ja praegu olen ma väga rahul, et see suur samm sai ette võetud.

3/11/2007

Rahulik ja samas töine nädalavahetus

Võib öelda, et nädalavahetus hakkas hästi. Isegi Wiki lennuk jõudis peaaegu plaanipäraselt kohale, hilinemist oli vaid 15 minutit.
Esialgne plaan sõita laupäeva hommikul Esnasse, minu isale õnne soovima, tuli siiski katkestada, kuna reedel selgus, et meie auto on üsnagi kehvas seisus ja iga hetk võib esiratas alt ära tulla. Seega veetsime laupäeva kodus. Mis oli ühest küljes hea, sest õnnestus need napid hetked olla kahekesi, aga teisest küljest halb, sest teised õed olid ju maal väikesel pidusöögil. Meie aga saime võtta päeva rahulikult, vaadata suusatamist ja toimetada igapäevaseid toimetusi. Õhtul sai üle pika aja ka saunas käidud - oli väga hea ja kosutav.
Pühapäeva hommikul pidi aga Wiki jälle minema, seekord siis Lillekülla tööle, valvama tuhandeid Tallinna kodanike ja vajadusel neid ka abistama. Tõsi, mida rohkem ta väljaspool koolitustel, kursustel ja ka reaalsetele õnnetustele reageerimas käib, tundub siin meie riigis temale kõik üsna mõttetu ja tühine. Isegi tänahommikune Häire 2 oli tema jaoks "titepiss", nii ta armastab öelda mõttetute asjade kohta ;)
Mina aga tegelen kodus majapidamistöödega, pesen-triigin-pakin järjekordseid asju Wiki jaoks, et jälle homme varahommikul saaks ta visata südamerahuga koti üle õla ja öelda head aega Kirsti, et lahkuda seekord siis Indiasse. Mõnikord tundub küll, et minu elu ongi asjade pesemine, koti pakkimine, ootamine ja kõikide nende tuhandete probleemide lahendamine, mis just siis juhtuma hakkavad, kui Wiki viibib kodust eemal. Aga mis siin ikka viriseda, taas kord on aeg öelda üks vana ja tark lause - kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Ei tea, mis ma küll selle meeletu tugevusega peale hakkan ;)

3/09/2007

Tempo, tempo,tempo

Reedene päev oli minu jaoks üks kiiremaid ja raskemaid päevi. Olin viimast päeva tööl akadeemias, oli vaja otsad kokku tõmmata, samas toimus mul ka 2 loengut, mis lõppesid kella 14.30-ks ja siis veel kella 15.00-ks oli vaja auto viia remonti. Kuna tempo oli üsna üles krutitud, siis jäingi 10 minutit hiljaks, aga õnneks ikka võeti mind veel vastu. Viimasel ajal oli hakanud meie auto esisild järjest rohkem ja rohkem ragisema. Nüüd siis pidin ma taaskord täitma meheülesannet ja viima auto remonti. Hoidsin hinge kinni, et loodetavasti saadakse auto õhtuks korda, aga tunnike hiljem, kui olin auto remonti andnud selgus kurb tõsiasi, et meie autot ei saada nii pea korda, tuleb tellida esiteljele uus teljeots, mis hakkab murduma. See kõik võtab aga aega ligikaudu nädala. Nüüd me siis teeme vaid hädavajalikke sõite ja hoiame hinge kinni, et ratas ikka alla jääks.

3/08/2007

Naistepäev

Täna, 8.märtsil, toimus lisaks Naistepäevale veel ka väike koosistumine minu töölt lahkumise puhul. Ootasin muidugi hoopis suuremat hulka inimesi, aga minu kurvastuseks tulid kohale ikka ja jälle need kolledži professorid, kes igal tähtpäeval kohal ja vaid mõned kutsutud väljastpoolt meie kolledžit. Tänud neile, kes leidsid aega ja astusid läbi. Kuna ma olin arvestanud hoopis suurema hulga inimestega, siis jäi mul väga palju nänni üle. Oleks võinud vabalt ühe koogi vähem osta, aga kust ma pidin seda teadma.
Meenutuseks kolleegide poolt kingiti ka kaks raamatut, tegemist justkui vihjega, et oleks aeg hakata lugemisse tõsisemalt suhtuma. Pean siinkohal mainima, et see polnud esimene kord, kui selline kaudne vihje tehti ;)
Lõpetuseks aga niipalju, et kuidagi väga tühi tunne on, kui mõelda sellele, et homme on viimane päev siin majas koosseisulise töötajana. Aga tuleb olla optimistlik ja rahul sellega, et pakuti selline ainulaadne võimalus edasi liikuda ja areneda.

3/07/2007

Ema ja isa pulma-aastapäev!

Emal ja isal on täna 32.pulma-aastapäev. Tegemist äärmiselt aukartust äratava numbriga ja kaugel see kuldpulm enam on;) Igatahes algas minu hommik vanematele õnne soovimisega.

Tänane päeva on täis tööd. Olles viimaseid päevi akadeemias, on oodata juba ka kolleege, kes tulevad käppa suruma akadeemiast lahkumise puhul.

3/06/2007

Telekas

On juba saanud üsna tavaliseks tõsiasi, et kui Wiki on kodust ära, siis hakkavad igasugused ebameeldivad asjad juhtuma. Täna hommikul, kui üles ärkasin ja teleka lahti tegin, siis ei tulnud telekale pilti ette- kõik oli must ja sahises. Esimene mõte oli kohe, et kas tõesti meie tutikas telku veab mind alt. Aga hiljem asja süvenedes rahunesin maha, et ju on vast probleem ikka Starmanis. Eks õhtul ole näha, kui koju lähen, kas on pilt ette tulnud või ei. Endale lohutuseks võin öelda, et kõik halvad asjad juhtuvad siis, kui Wiki on ära. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, viimane jama oli alles hiljuti autoga, mis ühel hommikul lihtsalt käima ei läinud. Iseennast lohutades tuleb öelda, et kõik mis ei tapa, teeb tugevaks;)

3/05/2007

Seiklusterohke nädalavahetus

Luik Kakumäe rannas.
Laupäeva ennelõunal hakkas Wiki liikuma Saksamaale kursusele. Kui lennujaama jõudsime, selgus kurb tõsiasi. Lend Koppenhaagenisse oli edasilükatud ja seetõttu läks kogu reisigraafik peapeale. Seetõttu õnnestus ka minul mitu tundi lennujaamas veeta. Pikemalt Wiki seikluste kohta saab lugeda tema blogist.
Ka minu seiklused ei saanud sellega otsa. Nimelt pidi Morris minema hulluks, ta ootas meeletult Wikit koju. Enamus ajast ta niuksus ja seisis välisukse juures ja iga krabina peale jooksis ukse juurde ootama. Eks ta ole harjunud, et terve veebruarikuu on Wiki olnud kodus. Nüüd aga tuli tal leppida ainult minuga.
Eile päeval käisime Kakumäe rannas jalutuskäigul ja kui koju tagasi tulime, tahtis ta joosta alumisel korrusel elavate naabrite tuppa. Nimelt lasin ma tal autost lahtiselt tuppa tulla ja samal ajal, kui olime teisel korrusel, avanes alt naabrite uks ja Morris tahtis joosta nende tuppa. Viimasel hetkel sain tal veel sabast kinni ja pääsesin ülipiinlikust olukorrast, kus oleks pidanud porist koera mööda võõrast korterit taga ajama. Tagantjärele mõeldes oli tegemist väga naljaka situatsiooniga. Hea, et see reaalsuseks ei saanud. Ja eile õhtul ma arvasin, et ta närib mul veenid läbi. Ma olin sunnitud temaga mängima samu mänge, mida tavaliselt Wiki temaga õhtuti mängib. Käis tõsine maadlus.

2/28/2007

Väike-Maarja

Täna varahommikul alustasime Wikiga sõitu Väike-Maarja poole. Mul oli vaja läbiviia seal arvestus ja Wiki käis Rakveres viikingite asju ajamas ning siis jäi Väike-Maarjasse, homme vaja tal olla klassiees. Mina aga kimasin koju tagasi, sest Morris ootas mind koju. Ilm oli selliseks pikaks sõiduks üsnagi keeruline, aga õnneks läks kõik hästi.

2/27/2007

Medal

Wiki käis eile Siseministeeriumis ja oh seda üllatust. Koju tuli, medal kaelas. Alguses me arvasime, et teda on sinna lihtsalt publikuks kutsutud. Aga elu ongi ju täis ootamatusi.

Mina aga pean tunnistama, et viimased päevad tööl on ikka üsna keerulised. Ränka vaeva tuleb teha selleks, et leida motivatsiooni viimaste ülesannete tegemiseks. Homme ootab ees pikk sõit Väike-Maarjasse. Õnneks sinna sõit läheb kiiremini, kuna siis on kaasas ka Wiki. Tagasi pean aga tulema üksi, sest tema jääb sinna, et neljapäeval teha tänuväärset õpetaja tööd.

2/26/2007

Test

Nädalavahetus möödus meil Järvamaal. Nautisime mõnusat ja külma talveilma.
Üheks põnevaimaks sündmuseks oli see, kui Morris sai ninna metssea lõhna. See äratas temas ellu jahikoera instinktid ja Wiki sai pool õhtut sea kõrval veeta. Morrisel võttis ikka algul jala värisema ja tegemist oli ikka tõsise hasardiga. Toas ei suutnud ta enam üldse olla, aega veetis ukse juures kiunudes ja paludes, et teda lastaks jälle sea juurde. Oli mõnesmõttes põnev endalgi seda kõike jälgida. Nüüd siis on ots lahti tehtud ja eile Tallinna sõites hakkas Wiki arutama teemal, et ei tea, kas peaks ka hakkama jahimeheks ;)
Enne starti Tallinnasse, saime taaskord ebameeldiva üllatuse osalisteks. Auto lihtsalt ei läinud käima. See oli juba vähemalt teine kord. Lõpuks võttis paps oma autoga meie auto sappa ja vedas käima. Hea, et niigi läks. Aga selle tulemusena hakkas taaskord peas vasardama mõte, et auto tuleb välja vahetada. Wiki, jõudu Sulle!

2/23/2007

Pöialt hoides

Tänasest alates mööduvad 2 nädalat otsade kokkutõmbamise tähe all. Vaja arvuti teha asjadest puhtaks, kõik isiklik ära kustudada jne. Samuti on kuhjunud mul sahtlitesse ja riiulitesse suur hulk pabereid ja kaustasid.
Kuna homme on Eesti Vabariigi aastapäev, siis täna on lühendatud tööpäev. Jesss!!! Õhtul liigume Järvamaale ja plaanime veeta ühe toreda nädalalõpu vanemate ja teiste lähedaste seltsis.
Ja loomulikult ei saa unustada suusatamise MM-i. Seetõttu tuleb üsna varakult end üles ajada, et elada kaasa meie kuulsustele ja loota, et paremad sõidud on veel ees.

2/22/2007

A4 ja ID-kaart

Tänane tööpäev algab lahkumisavalduse kirjutamisega. Arvan, et direktori reaktsioon võib olla üsna üllatuslik.
Eile õhtul käisin siis töövestlusel ja lähiajal olen SKA-st lahkumas. Uueks töökohaks saab olema Häirekeskus ja peamiseks tööülesandeks koolitus. Kõik see mis puudutab korralduslikku poolt.

Eile õhtu lõppes muidugi päris naljakalt. Lubasin Gerdile, et ostan tööle saamise puhul pudeli veini. Läksin siis seda ostma ja kassas küsiti mu käest dokumente. Kui ID-kaardi letti lõin, siis kassapidaja pidi häbist maa alla vajuma - punastas ja vabandas ja naeratas. Olen ju juba 26 ;)Kusjuures ma arvan, et ta ise oli mitte vanem kui 21.a. Aga igatahes oli mul selle üle terve õhtu hea meel, sest mulle polnud ammu sellist komplimenti tehtud;)

2/21/2007

Tuhkapäev

Hommikul tööle tulles sain jälle kõvasti külmetada. Ma ei tea, kas niimoodi on üldse võimalik kunagi ka terveks saada.
Tänane päev on mul jälle üks keeruline päev. Toimub üks tähtis kohtumine, mille tulemusena võib mu elu natukene muutuda. Muutusest aga hiljem, kui juba asjaolud kindlad ja saab suure suuga sellest rääkida. Põnevus ennekõige...

2/20/2007

Hõissa vastlad!!!!

Täna on siis Vastlapäev. Suurepärane ilm ja võimalus teha üks väike vastlaliug, aga kas see ka reaalsuseks saab, eks paistab. Igatahes on mõnus talveilm, sajab laia pehmet lund ja hommikul tööle oli mõnus jalutada.Isegi kurguvalu ja nohu unustasin hetkeks ära;)

Vastlaliug jäi laskmata, küll aga õnnestus süüa hernesuppi ja vastlakukleid. Ja õhtul sai tehtud üks vastlapäeva saun.

Tänane päev oli mulle selles mõttes ebatavaline, et selgus kurb tõsiasi. Nimelt tuli välja, et mul tuleb minna eesti keele kursustele, kuna minu õigekiri on täiesti vigane. Eriti see osa, mis puudutab lauseehitusi. Kõik kes on seda juba ka märganud, siis vabandan teie ees. Katsun miskit ette võtta, et enam ei peaks piinlikkust tundma.

2/19/2007

Keeruline päev

Tänane päev oli üsna tõsine. Vaja võtta vastu üks tõsine, suur ja tuleviku mõistes oluline otsus. Seda pole aga teha väga lihtne. Nüüd ma siis istun, pea täis pulki ja vaja langetada üks oluline otsus.
Seda kõike aga teevad veel keerulisemaks paar eluliselt olulist asja. Eks näis, katsun end kokku võtta ja otsus ära teha. Kui otsus langetatud ja asjad kindlad, küll ma siis sellest ka siin kirjutan.

Nüüd aga tuleb juua köhateed, et homsel vastlapäeval saaks ikka väljas paar liugu lasta ja tunda rõõmu vastlapäevast.
Ahjaa, kui täna töölt koju tulin, siis avastasin, et on juba peale kella viit ka mõnusalt valge. See peaks olema märk sellest, et kevad pole enam kaugel!!!

2/18/2007

Tõbine nädalalõpp

See nädalalõpp sai veedetud suures osas tubaselt. Teisipäeval alanud haigus andis endiselt tunda aga nüüd juba võib olukorraga rahul olla. Väike köha ja nohu veel alles, aga loodan uut töönädalat alustada juba töiselt. Igatahes olen homme tööl.
Täna käisin isegi väljas väiksel jalutuskäigul. Külastasime Snelli tiigi ääres eile avatud lumelinna. Rahvast oli metsikult, nii et autole koha leidmisega oli suuri raskusi.
Õhtul kui Wiki läks suusatama, pidin leppima kurva tõsiasjaga, et mina ei saa veel suusatama minna. Pean end terveks ravima, sest akadeemia suusavõistlused märtsi alguses tulemas ja pean selleks ajaks vormi saama ;) Epp küll tahtis mind juba nädalapärast saata üliõpilaste meistrivõistlustele aga paraku sellest ma loobusin, noh nii igaks-juhuks.

2/15/2007

Teine päev haige

Tänasegi päeva veedan kodus vaikselt tööd tehes. Enesetunne on juba nati parem, kuigi öö oli jälle piisavalt piinarikas. Muudkui aga mõtlesin välja uusi trikke, et saaks vähegi magada. Hommiku lähenedes ka õnnestus vähe sügavamalt magada.
Just postitasin mõned olulised töömailid ja varsti peaks saabuma ka meie järjekordne mööblikoorem. Nüüd siis lähipäevil on lootust saada Wiki varutud meeletu raamatukogu lõpuks õigesse kohta ning riidekappidesse tekib kohe palju tühja ruumi. Peaks siis vist shoppama minema, sest ega loodus ju tühja kohta ei salli ;););)

Aga ega ma väga puhata ei saagi, uued tööülesanded ootavad ja tahavad tegemist.

Alt naabrid on vist hulluks läinud, kostub sealt meeletu krigin ja ei tea mis hääl. Niivõrd karm ja kõva see igatahes on, et ajab Morri hulluks. Tema nüüd jookseb mööda korterit, iniseb ja kiunud ning sekka ka haugub. Ei lasta koeral rahus magada kah.

2/14/2007

Sõbrapäeva kurguvalu

Kurk mängis mulle tõelise vingerpussi. Üleeile valutas natukene, eile juba rohkem ja tänane öö oli täielik hullumaja. Selle kõige peale otsustasin jääda täna koju end ravima, et järsku suurest haigusest pääsen. Vast õnnestub, igatahes ma hoian endale pöialt.
Nüüd aga katsun nats pikutada ja öist unevõlga tasa teha, et siis pealelõunat püüda ka nats tööd teha. Sest ega töö ei oota.

2/13/2007

Poikott

Kurguvalu on ikka kallal ja kohati isegi tundub, et on hullemaks läinud. Verd siis otsustasin mitte anda ja jõin hoopis sooja fervexit ning lutsisin strepsilsi tablette.
Tänane päev oli nii kiire ja töine, et isegi lõunal ei käinud. Tegin maailma kõige tüütumat asja, mis peaks millaski vast ka vilja kandma hakkama. Nimelt tegin ühte tabelit, kuhu pidin otsima firmadele ja asutustele internetiaadresse (ja neid oli neli A4 lk), et siis neid ühe toreda küsimustikuga üllatada. See töö ootab siis homme ees ja eks siis ole näha, kui palju on neid, kes vaevuvad mulle vastama ;)


Päris põnev asi on see blogi. Kui kõikidest maailma asjadest on kopp ees, siis on vähemalt koht, kus end välja elada ;););)

Veri

Täna on akadeemias doonoripäev ja ma ei suuda otsustada, kas minna või mitte minna verd andma. Arvestades seda, et paar nädalat tagasi mulle isiklikult helisati ja paluti verd tulla andma, kuna minu veregrupi veri on neil kriitilises seisus, st otsakorral, siis nagu peaks minema. Aga mõeldes sellele, et mul on nats kurk haige ja olen võtnud kurgurohtusid, siis võib-olla pole see hea mõte, sest nagu teada, peab olema vere andmiseks terve kui purikas.
Nüüd ma siis mõtlen ja mõtlen, aga ei suuda otsust langetada.
Eks ma siis annan teada, mis ma otsustasin teha;)

2/12/2007

kurguvalu

Eile oli Wiki rajalt maas, kurk haige ja tõbine. Mina olin siis terve ja ravisin teda. Täna aga hakkas minul päeval tööl kurk vaikselt tunda andma ja õhtune suusamõte tuli maha matta. Arvestades seda, kui kehvakene mu kurk on ja kuna ma tõsiselt haigeks jääda ei taha, siis kindluse mõttes loobusin. Eks paistab.
Wiki aga oli päevapeale nii palju kosunud, et läks mõõgatrenni isegi. Ma küll püüdsin teda ringi veenda, aga paraku tulutult.

12.02.2007



Nüüd siis ka mina blogi omanik.Päris naljakas ja eks ma siis vaatan, mis ma siia kirja panema hakkan.Igatahes on tegemist uue asjaga ja kohe väga põnev on ;)

Eriti suureks üllatuseks oli mulle Wiki reaktsioon, kui ma talle frau Wiki tänasest teost rääkisin.
Päris naljakas.